Revolutsioon on alanud – nüüd näemegi pea kõigest läbi

Osakeste detektorid kujutavad endast valguskaablitega kaetud plaate. Kimpudes toimivad osakese sisenemisel sinna sähvatused, mille suund ja võimsus tehakse kindlaks. Pildil on näha detektori valguskaablite kimbud, mis on koondatud ruudukujulistesse maatriksitesse. Foto: Gscan

Müüontomograafia idee on 70 aastat vana, kuid alles nüüd sai võimalikuks selle praktiliselt rakendatavaks tehnoloogiaks muutmine. Kuigi ettevõtteid, mis selle teemaga tegelevad, on maailmas kümneid, on Eestis asutatud GScan tõepoolest teedrajav ning ülisuure kasvuvõimega juba täna.

Paldiski tuumareaktori uurimisega algust teinuna on nüüdseks selle reaktori sisust saadud üsna klaar ja üksikasjalik pilt ja selle täpsuski ületab algul loodetud. Detailide kuvamistäpsus on sentimeetrite suurusjärgus, mida võis pidada algul lootusetuks. Kui selgus, et Nõukogude sõjavägi lahkus Paldiskist ja valas allveelaevakorpuse, kus õppeotstarbeline tuumareaktor paiknes, tihedalt betooni täis, jätmata järele ühtki dokumenti selle kohta, mis seal sees on ja kus need paiknevad, polnud olemas ühtki meetodit, millega sest massist läbi vaadata. Alles kolmandik sajandit hiljem saadi sellest sotti ja seda vägagi täpselt. GScani rollist selle juures ja müüontomograafiast laiemalt kõneles Postimehele ettevõtte strateegiajuht Andi Hektor.

Tartu GScani tootmine Tõrvandi tehnopargis. Pildil Andi Hektor, ettevõtte kaasasutaja ja astroosakeste füüsik ning ettevõtte strateegiajuht. Foto: Sille Annuk