:format(webp)/nginx/o/2024/02/20/15899121t1hd9a6.jpg)
Ukraina vägede taganemise peamisteks põhjusteks Avdijivkast olid Vene vägede õhurünnakud ja tihe udu, mis takistas droonide kasutamist, lastes Vene ründejõududel kiiresti edasi liikuda, selgitab Eesti militaartehnoloogia ettevõtte SensusQ analüütik Rainer Pihlakas. Vaatamata taganemisele, mida Vene meedia kujutas kaootilise paanikana, toimus kõik plaanipäraselt.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et kindralpolkovnik Andrei Mordvitševi juhitud Vene väed saavutasid Avdijivka üle «täieliku kontrolli», kuna Ukraina väed viidi Avdijivkast välja. 17. veebruari õhtul teataski Šoigu Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et Venemaa vägede üksused on lõpetamas Avdijivka hõivamist ja puhastavad alasid, kus Šoigu sõnul olid Vene väed Ukraina väed lõksu püüdnud.
Šoigu nentis ka, et Ukraina kaotused Avdijivka eest peetud lahingutes viimase ööpäeva jooksul ulatusid enam kui 1500 sõjaväelaseni ning vaid mõned Ukraina võitlejate hajutatud formatsioonid suutsid linnast kiirkorras lahkuda, jättes maha relvad ja sõjatehnika.
Avdijivka vabastamine võimaldas viia rindejoone Donetskist eemale, muutes selle Kiievi rünnakute eest oluliselt turvalisemaks, märkis Šoigu. See on nii-öelda Venemaa poolne taust.
17. veebruaril teatas aga Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi: «Tuginedes operatiivolukorrale Avdijivka ümbruses, otsustasin ümberpiiramise vältimiseks ning kaitseväelaste elude ja tervise säilitamiseks meie sõjaväe tagasi võtta. Üksused lahkuvad linnast ja siirduvad kaitsele soodsamatel liinidel.»
Personali väljaviimine Avdijivkast toimus vastavalt plaanile, mis oli kavandatud võtma arvesse erinevaid stsenaariume ja võimalikke muutusi operatiivolukorras. Sellegipoolest võeti operatsiooni viimases etapis valitsevate vaenlase vägede survel kinni mõned Ukraina sõjaväelased, ütles samal päeval Tavria operatiiv-strateegilise väerühma ülem brigaadikindral Aleksandr Tarnavski.
18. veebruaril avaldas Ukraina relvajõudude peastaap veel Venemaa vägede kogukaotused Avdijivka kaitseoperatsiooni ajal 10. oktoobrist 2023 kuni 17. veebruarini 2024 järgmiselt:
10. oktoobril 2023 ehk kohe pärast seda, kui Vene väed olid alustanud suuremat pealetungi Avdijivka ümbruses, ütles Ukraina reservohvitser, et kõige konservatiivsemate hinnangute kohaselt hävitasid Ukraina väed vähemalt 36 ühikut Venemaa soomusmasinaid, sealhulgas ka tanke.
In recent days, Avdiivka, an operationally vital settlement near Donetsk, emerged as a frontline hotspot. Our team has prepared this brief follow-up report to offer an overview of recent developments that took place between October 10th and 11th. 🧵Thread: pic.twitter.com/rI8HKzN0Ko
— Tatarigami_UA (@Tatarigami_UA) October 12, 2023Ukraina sõjavägi kinnitas hiljem varasemat teavet, et Vene väed kaotasid 19. oktoobri rünnakute käigus Avdijivka ümbruses 50 tanki, 100 soomustransportööri ja 900 isikkoosseisu.
Ukraina vägede rühma Tavria pressiesindaja kolonel Aleksandr Shtupun ütles 26. oktoobril, et alates 10. oktoobrist on Venemaa väed kandnud Donetski linnast edelas asuvas Avdijivka ja Marjinka piirkonnas kaotusi 5000 hukkunu või haavata saanu näol ning kaotanud 400 soomusmasinat. Satelliidipildid kinnitasid, et 10.–20. oktoobrini kaotasid Vene sõjaväelased Avdijivka ümbruses vähemalt 109 sõjamasinat (peamiselt soomukite lahingumasinad ja tankid).
Tavaliselt avaldavad ja võimendavad Venemaa militaarblogijad kaadreid Ukraina sõjavangidest ja lahingutegevuse käigus hukkunutest. Kaadrid, mida Vene blogijad on seni võimendanud, ei vasta Venemaa väidetele Ukraina suurte kaotuste ja sõjavangide tabamise kohta. Mõned blogijad isegi kasutasid tõestuseks kaadreid, mis näitavad Ukraina vägesid taganemise ajal rahulikult avatud maastikul kõndimas.
Seega toimus Ukraina vägede väljaviimine Avdijivkast suure tõenäosusega plaanipäraselt ning kaootilist põgenemist polnud, nagu väitis Venemaa kaitseministeerium. Ka asjaolu, et väike hulk Ukraina sõjaväelasi sattus Venemaa vangi, on ülekaalukate vaenlase vägede survel kurb normaalsus ega viita Ukraina vägede kaootilisele väljaviimisele.
Hästi dokumenteeritud varajastest kaadritest on selge, et Vene väed kandsid vähemalt Avdijivka pealetungi algfaasis tohutuid kaotusi.
SensusQ andmetel oli selleks peamiselt kaks põhjust. Esiteks andsid Venemaa väed Avdijivka lähedal tegutseva Ukraina brigaadi pressisekretäri sõnul Ukraina positsioonidele iga päev keskmiselt 60 lööki KAB-pommidega, mis on suhteliselt väikesel rindelõigul suur arv. Venemaal toodetud juhitavat õhk-maa tüüpi pommi KAB kasutatakse täppisrünnakuteks.
Nii suutsid Vene väed maatasa teha Ukraina kindlustused, mida oli seal piirkonnas ehitatud ja moderniseeritud alates 2014. aastast.
/nginx/o/2024/02/20/15899112t1h7034.jpg)
Lisaks tundus, et Vene väed olid ajutiselt kehtestanud õhuüleoleku ja suutsid pakkuda maavägedele lähiõhutoetust Avdijivka hõivamiseks.
Teiseks võimaldas tihe udu ja droonide jaoks mittesobivad lennutingimused Vene ründeüksustel ilma avastamise ja lüüasaamise ohuta läheneda kiiresti vaenlasele Avdijivka kirdeosas ja tungida linna. Samal ajal algas surve Ukraina relvajõudude kaitsele lõunas, mis viis peaaegu samal ajal mitme Ukraina võtmepunkti langemiseni.
Esiteks paraneb tõenäoliselt Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi maine Ukraina sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas.
Mõned allikad on küll süüdistanud kindral Sõrskõid komandörina, kes ei hooli sõdurite elust. Lisaks on palju arutatud, et Avdijivka vallutamine on ikka piisavalt väärtuslik võit lahinguväljal, mida Vladimir Putin vajab eelseisvate valimiste eel.
Seetõttu on üsna tõenäoline, et Ukraina poliitikud tahtsid Putinit sellest propagandavõidust ilma jätta ja hoida Ukraina kaitset Avdijivkas vähemalt 17. märtsini.
Õigeaegne ja hästi korraldatud tagasitõmbumine on aga selge märk sellest, et Sõrskõi pole komandör, kes seab poliitilisi eesmärke sõdurite eludest kõrgemale.
Pealegi võib varajane taganemine olla tark tegu, sest valimispäevaks on Avdijivka vallutamine juba vana uudis. Eriti siis, kui linna vallutamise ja valimispäeva vahel toimub Ukraina märkimisväärne edenemine, mis jätaks varju ühe Ukraina väikelinna hõivamise. Ukraina oluline saavutus ei pea olema territooriumi vabastamine, vaid võib olla ka mõne järgmise suure laeva uppumine Mustal merel, mitme lennuki hävitamine, edukas raketirünnak Venemaa baasile, edukas droonilöök olulise sihtmärgi pihta okupeeritud Ukrainas või Venemaal jne.
Seetõttu annab varajane edukas taganemine Ukrainale võimaluse minimeerida Avdijivka linna taktikalise kaotuse propagandaväärtust.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et Avdijivka vabastamine on võimaldanud rindejoone Donetskist eemale nihutada ja seeläbi oluliselt kaitsta seda Kiievi režiimi löökide eest.
Tegelikult oli Ukraina armee sunnitud juba mitu kuud tagasi Avdijivkast välja viima kogu suurekaliibrilise suurtükiväe ja muu raskema varustuse, kuna Avdijivka operatiivne piiramine ei võimaldanud laskemoona sinna niikuinii toimetada.
Lisaks oleks selline varustus olnud Vene vägede läheduse tõttu lihtne sihtmärk UAVdele ja Vene suurtükiväe- või pommilennukitele.
Seetõttu ei saanud ukrainlased juba ammu enne Avdijivka langemist suurtükiväega tabada sihtmärke Donetskis. Samal ajal jäävad Donetskis asuvad sõjalised rajatised endiselt Ukraina rakettide, HIMARSi ja Storm Shadow lennuulatusse, mistõttu Vene väed ei saa seal endiselt nautida täielikku liikumisvabadust.
/nginx/o/2024/02/20/15899116t1h6893.jpg)
Lisaks pole Avdijivka hõivamisel venelaste jaoks operatiivset tähtsust, kuna Ukraina väed on pikka aega kindlustanud paljusid lähedalasuvaid asulaid, mida ka Vene väed üritavad vallutada, ning tõenäoliselt on kindlustatud ka järgnevad Ukraina positsioonid Avdijivkast läänes ja põhjas.
Lähimad suhteliselt suured asulad selles piirkonnas asuvad Avdijivkast vähemalt 30 kilomeetrit läänes ning Vene väed ei ole näidanud, et suudavad korraldada kiiret mehhaniseeritud liikumist, mis lähemas või isegi keskpikas perspektiivis oleks vajalik nende asulateni jõudmiseks.
Ukraina vastvalminud kindlustuste ja teistest suurematest asulatest kaugenemise tõttu ei sea venelased tõenäoliselt enam Avdijivka piirkonda esikohale. Tõenäoliselt püüavad nad lähituleviku peamise jõupingutusena edasi liikuda Bahmutist lääne pool asuva Tšasiv Jari poole või Kupjanskit tagasi vallutada.
Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles 17. veebruaril, et peamised õppetunnid Avdijivka kaitsmisest on järgmised:
Ukraina õhujõudude pressiesindaja kolonel Juri Ihnat ütles, et Ukraina õhutõrje peab rünnakute peatamiseks alla tulistama Venemaa ründelennukeid Su-34 ja Su-35, mis lasevad liugpomme. Need võivad jõuda rindejoonest 20–25 kilomeetri kaugusele, kuna Venemaa lennukid ei lenda Ukraina õhukaitse ohu tõttu lähemale. Vene väed on asunud laialdaselt kasutama liugpomme peaaegu igas suunas ning oma ebatäpsusest hoolimata kujutavad need tohutu hulga lõhkeainega (250 kg, 500 kg või 1500 kg) suurt ohtu Ukraina vägedele ja rindejoone lähedal asuvatele asundustele.
Avdijivka hõivamine Venemaa poolt ei oma seega operatiivset tähtsust ja toob Kremlile tõenäoliselt vaid vahetu informatiivse ja poliitilise võidu. Veelgi enam, Ukraina märkimisväärsed saavutused lahinguväljal võivad varjutada Venemaa Avdijivka hõivamise. Üheks selliseks saavutuseks võib olla ka kauaoodatud hävitajate F-16 saabumine Ukrainasse, mis võivad õõnestada Venemaa õhuüleolekut rindealadel ning teha lõpu Ukraina sõjaliste kindlustuste ja asulate tugevale pommitamisele piiri lähedalt.