Ameerikast leitud bakter teeb kliimavõitluses süsihappegaasi selja prügiseks – ja seda väga nobedalt

Mineraale sepistavad mikroorganismid leiti Sanfordi kaevanduste uurimiskeskusest 1,2 km sügavuselt maa alt. Foto: sanfordlab.org

Kui maailm loodab saavutada süsinikuheitme vähenemist, võib süsiniku sidumine tõenäoliselt osutuda vajalikuks tööriistaks rohelises tulevikus. Siiski võib kinnipüütud ja maa sügavusse pumbatud süsiniku (õigemini süsihappegaasi) kristalliseerumine võtta aega seitse kuni kümme aastat. Paratamatult võib ka osa sel moel rõhu alla ladestatud CO2 tagasi atmosfääri lekkida. Teadlased avastasid bakterid, mis suudavad mineraliseerimisprotsessi kiirendada üllataval määral, muutes aastad vaid mõneks päevaks.

Ehkki «kliimaneutraalsus» (net zero) on mitmesuguste rahvusvaheliste kliimalepete ja valitsuste lubaduste eesmärk, tähendab kliimamuutuste mõju tõeline piiramine liikumist «süsinikunegatiivse» maailma poole: atmosfääri inimtegevuse toel kogunenud süsiniku kogus vajaks jõulist vähendamist.

Arvatavasti ei õnnestu teadlastel süsinikku lihtsalt minema palvetada, nii et järgmine parim idee on see atmosfäärist ise välja võtta. Juhtiv kandidaat selle soovimatu CO2 lukustamiseks on süsiniku sidumine, ja kuigi seda tihti esitatakse kliimamuutuste imerohuna (me vajame kindlasti kõiki puhta energia allikaid, mida saame, vähendades samal ajal tõsiselt heitkoguseid), ei ole tehnoloogia kaugeltki valmis üleilmse kliimakriisi võitmiseks. Kuid ideele võib tulla liitlane kõige ebatõenäolisemast kohast.