Päevatoimetaja:
Kaido Einama

VIDEO Uus tase: Ukraina droonid ründasid Vene lahingutehnikat hoone sees (2)

Copy
FPV ehk pardavaatega drooni piloot kannab ekraanidega varustatud prille, millega saab mehitamata lennuvahendit juhtida, nagu oleks ise pardal. Fotol tegutseb droonijuht lõunarinde piirkonnas Kagu-Ukrainas. Pilt on illustreeriv.
FPV ehk pardavaatega drooni piloot kannab ekraanidega varustatud prille, millega saab mehitamata lennuvahendit juhtida, nagu oleks ise pardal. Fotol tegutseb droonijuht lõunarinde piirkonnas Kagu-Ukrainas. Pilt on illustreeriv. Foto: Smoliyenko Dmytro / Ukrinform / ABACA / Scanpix

Ukraina avaldas hiljuti video, milles on näha pardavaatega droonide (FPV) rünnaku uut taset: need lendavad piloodi kaugjuhtimisel hoone sees ringi ja tabavad seal käigupealt välja valitud hinnalisi sihtmärke.

Droonid on end Ukraina sõjas tõestanud mitmel moel, kuid viimati avaldatud videost on näha, et nendega saab pihta ka vaenlase hoonetesse peidetud lahingutehnikale. Nimelt on võimalik nn FPV ehk pardavaatega droonidega lennata siseruumidesse, vaadata seal ringi, valida välja kõige hinnalisem sihtmärk ja see õhku lasta.

Mürskude ega rakettidega pole sellised täppislöögid võimalikud.

Mainitud videokaadrid postitati algselt Wild Hornetsi Telegrami kanalile.

Wild Hornets on Ukraina vabatahtlike organisatsioon, mis kogub raha ja toodab Ukraina sõjaväe jaoks väikesi FPV-droone. Need võivad kanda paari kilogrammi raskust lõhkelaengut ning maksavad vaid mõnisada dollarit. Wild Hornetseid peaks kasutama Ukraina löögiüksus Bulava, neid toodetakse annetuste toel Ukrainas.

See relv on väga kuluefektiivne ja täpne, kirjutab Kyiv Post. Odav mehitamata lennuvahend kannab kordades rohkem laadungit, kui tavatarbija jaoks mõeldud ning samuti Ukraina kaitseväes palju kasutatav Hiina droon Mavic 3, mis suudab õhku tõsta vaid 500 grammi koormat. Samas on Wild Hornet enam kui kümme korda odavam kui Hiina Mavic 3, mis maksab ligi 5000 eurot.

Ukraina lennuvahend pidi ka palju kiirem olema, lennates kuni 150 km/h. Samuti saab erinevalt laiatarbedroonist sidekanaleid vahetada ja seadistada neid elektroonilise sõja tingimuste jaoks.

Nii ongi videost näha, et operaatori juhitav pardavaatega lennumasin suudab siseneda angaari, kus asuvad Venemaa lahingumasinad. Seal võib enne sihtmärgi hävitamist videolingi abil ringi vaadata, mida vaenlane laos peidab, ning siis välja valida kõige väärtuslikuma sihtmärgi.

Videoklippidest on märgata, et valitakse välja venelaste moodne tuletoetussoomuk Terminaator ning teises rünnakus uuemat sorti tank T-72. Kolmas sukeldumine siseruumidesse tabab jalaväe soomusmasinat BMP-3.

Video teises pooles näeb, kuidas mingis, ilmselt tööstushoones, peidetud lahingutehnika juba lõõmab leekides ja põlevasse hoonesse sukeldunud järjekordne droon leiab veel tervet lahingutehnikat, mida käigupealt tabada.

Ukraina Wild Hornetid on erilised selle tõttu, et navigeerimiseks ei kasutata sõjas laialdaselt segatavaid GPS-signaale, vaid raadioühendus on ebastandardne, mis hiilib mööda Vene elektrooniliste relvade segamisest. Samuti on kasutatud lahendusi, mis raskendavad piloodi asukohta sideseansi järgi tuvastada.

Video tõestab, et enam pole ohutu oma relvalao uksi lahti jätta, sest droon võib sealt sisse lipsata:

Esialgse info põhjal hävitati kaks C60 õhutõrjekahurit ZILil, kaks tanki T72, soomustransportöör BMP-3, Terminaator, veoauto Gazell ning kaks maastikuveoautot Ural.

Tagasi üles