Proovisõit: Hyundai i30- kindel ostusoovitus

Hyundai i30. Foto: whatcar.ee

Millised on uue Hyundai i30 head ja vead ning kas seda tasuks endale sõiduriistaks soetada, testib whatcar.ee’s Argo Verk.

2011.a. sügisel Eesti Aasta Auto valimistel auväärse 2. koha teeninud i40 oli esimene Hyundai, mis oma väljanägemiselt ja omadustelt minu ükskõiksuse nimetatud margi vastu peletas. Võib kindlalt väita, et uus i30 jätkab suurema vennaga sama joont, teenides enim plusspunkte eelkõige disaini eest.

Voolava disainikeele jätk

Seda Saksamaal Rüsselsheimis, Hyundai Euroopa tehnokeskuses, väljatöötatud uut kujundusfilosoofiat sai i40-ga seoses päris usinasti kiidetud. Teise põlvkonna i30 puhul mõjub see minu arust veelgi paremini, muutes auto eelkäijast palju silmatorkavamaks.

Ninas troonivad taaskord i40-lt tuttavad kergelt vigurliku kujuga esituled ja suur kuusnurkne iluvõre, eest tahapoole tõusvad küljevoldid lisavad kerejoontele hoogsust. Tulemus on sportlik, jõuline ja modernne.

Olulist rolli tulemis mängivad kahtlemata muutunud proportsioonid – uusversioon on oma eelkäijast 20 mm pikem, 5 mm laiem ning 10 mm madalam. Lisaks muutus rööbe ees 17 mm ja taga 24 mm laiemaks. Kõik eelpoolnimetatu mõjub positiivselt lisaks välimusele loomulikult ka teelpüsivusele.

Kabiini kujundus meeldib mulle samuti väga. Domineerivad soliidselt tumedad värvid ning nägusad materjalid. Näidikud on kenad ja selged, istmed mugavad ja ruumi jagub nii ees- kui ka tagapingil. Mida veel soovida?

Ehk veidi suuremat pakiruumi? Kuigi see mahutab nüüd 378 liitrit, mis on päris mitme poekoti jagu enam kui eelkäijal, jääb see number klassi tippudest siiski veel küllalt kaugele. Õnneks jõuab juba sügiseks müüki i30 universaalkerega variant, kus sarnaseid probleeme ei leidu.

Hea juhitavus

Veermikult on uus i30 meeldivalt jäigapoolne. Sõnapaari tagumine osa tähendab, et rool püsib konkreetne ja juhitavus kindel. 

Meeldivaks teeb selle jäikuse aga asjaolu, et i30 ei raputagi kohati asfaldiks kutsutaval Tallinna kuumaastikul üleliia palju. Oma «süü» selles on kahtlemata ka 15 tollistel velgedel, tänu millele maapinna ja velje vahele jääb päris paras ports vetruvat rehvi.

Teisest küljest jälle lausa kisendab auto välimus minu arust suuremate velgede järele. Praegused tunduvad nii ilmvõimatult väikesed, et peaaegu rikuvad Hyundai illusiooni sportlikust ja agressiivsest sõidukist.

Muus osas igati meeldiva sõiduelamuse rikub paraku liigvali rehvimüra. Juba kiiruselt 60-70 km/h muutub see üsna närvesöövaks. Kas seda põhjustavad madala veeretakistusega rehvid, meie kare asfalt või mingi muu kotermann, on isegi keeruline öelda. Igatahes võiks Hyundai selle teemaga veel vaeva näha.

Oma rolli i30 heas juhitavuses mängib ka uuenduslik Flex Steer roolimissüsteem. Lühidalt öeldes saab juht valida kolme töörežiimi – Comfort, Normal ja Sport – vahel, mis lasevad autojuhil muuta roolivõimenduse taset ning sellelt saadavat tagasisidet. Sport-asendis muutub rool tuntavalt jäigemaks, Comfort omakorda teeb roolikeeramise lihtsamaks.

Armastab pöördeid

Mootorivalik hakkab Eestis koosnema neljast jõuallikast. Nii bensiini- kui diiselmootoreid on valikus kaks – mõlemal juhul töömahtudeks 1,4 l ja 1,6 l. Seltskonna nõrgima tiitlit kannab 66 kW (90 hj) arendav diisel ning tippmudel saab 99 kW uue põlvkonna GDI-bensiinimootori.

Käigukastide valik koosneb vaid 6-käigulistest variantidest, sealjuures automaati pakutakse ainult võimsamatele mudelitele. Manuaalkast toimib igatahes kenasti, käigud lülituvad pehmelt ja kang sobib samuti kätte nagu valatult.

Proovisõiduauto oli varustatud just eelpoolnimetatud 1,6 l GDI jõuallikaga. Erksamaks sõiduelamuseks tuleb ka sellist masinat veidi tagant sundida, kuid arvestama peab sellega, et tegemist oli vaevalt paarsada kilomeetrit läbinud autoga. Seetõttu usun, et pärast sissesõitmist saab säärase sõidukiga üsna muretult liigelda.

Õnneks armastab mootor kõrgeid pöördeid, lubades enne punasesse skaalaossa jõudmist neil tõusta pea 7000-ni. Ja jõudu jätkubki igal käigul kuni lõpuni välja. Pärast 4000 pööret minutis on i30 juba üsnagi väle liikur, mille roolis ka entusiastlikumad juhid ennast välja elada saavad.

Kütusekulust ka. Kui Hyundai andmetel jääb 99 kW (135 hj) mootori keskmine kulu 5 l juurde 100 km kohta, siis proovisõidu tulemuseks kujunes number 7,2. Seda ei tasu siiski absoluutse tõena võtta, sest sissesõitmata mootor mõjutab sellist näitajat kindlasti üsna oluliselt. Kas näit aga tulevikus päris viie liitri tasemele langeb, on iseküsimus.

Tänapäeval pea kohustuslikuks muutunud Start/Stop süsteem toimib loomulikult ka Hyundais, tehes seda sealjuures täiesti adekvaatselt. Kordagi ei tekkinud olukorda, kus oleks pidanud auto järele ootama. Nähtuse teeb veelgi põnevamaks tõsiasi, et näidikuteploki infoekraanil hakkab kohe pärast mootori seiskumist jooksma stopperinäit. Saab soovi korral näiteks fooritsüklite kestvuse ära mõõta ja sellest kasvõi väiksemat sorti uurimustöö kirjutada. Ei tule meelde, et sarnast asja mõnel teisel masinal oleksin kohanud.

Kokkuvõtteks

Börsil aktiivselt tegutsevatele inimestele jagavad asjatundjad väärtpaberite asjus soovitusi nagu «müü», «osta» ja «hoia». Kuigi Hyundai eelmise põlvkonna auto kohta kõlab «hoia» endiselt täitsa hästi, siis uue i30 kohta julgen kindlalt anda soovituse «osta». 

Tegemist on igati asjaliku autoga, mis näeb hea välja, sõidab kindlalt ning maksab mõistlikku raha. Rääkimata Hyundai pakutavast 5-aastasest läbisõidupiiranguta garantiiperioodist. Lisaks on septembris oodata müügile ka praktilisemat universaalversiooni.

Ainsaks plekiks muidu vägagi laitmatul sõiduelamusel jääb liigvali rehvimüra. Ehk õnnestub seda teistsuguse rehvivaliku ja mürasummutusmattide lisamise abil vähendada?

Meeldib:  disain, kabiini ruumikus, garantii

Ei meeldi:  rehvimüra, pagasiruumi suurus