LÄBIMURRE ⟩ Austraalias keedetud terasest anumatest ja torudest vesinik välja ei leki

Vesinikuenergeetika eelduseks on suures koguses torujuhtmeid ja mahuteid, mis ise vesiniku mõjul haprateks ei muutuks. Foto: DNV

Vesinikuenergeetika üheks suuremaks komistuskiviks peetakse asjaolu, et kõrge rõhu all pressib vesinik end terase kristallstruktuuri ja lekib läbi mahutite ning torude seinte ning muudab need ka hapraks. Austraalias ollakse veendunud, et selle probleemi lahendajatena on neil lootust saada ka vesinikumajanduse eesrinda kogu maailmas.

Vesinikuajastu, mille juhtpositsiooni Austraalia loodab endale võtta aastaks 2030, on inseneride ja teadlaste jaoks esitanud suure küsimuse: miks muutub teras vesiniku mõjul hapraks ja praguneb? See on suur mõistatus neile, kes arendavad suuremahulisi transpordi- ja ladustamislahendusi. Nüüd oleme sellele küsimusele vastuse leidmisele sammukese lähemal, tänu Sydney Ülikooli uuele uuringule. Teadlased avastasid, et terasele metallkarbiididega tugevduseks lisatud molübdeen parandab märkimisväärselt selle võimet vesinikku kinni hoida. Uuring avaldati ajakirjas Nature Communications  meeskonna poolt, mida juhtisid professor Julie Cairney ja dr Yi-Sheng (Eason) Chen, ning kuhu kuulusid veel dr Ranming Liu ja doktorikandidaat Pang-Yu Liu.

Leiutisel on korralik vundament