Varsti on hävitatud juba kolmandik Vene Musta mere sõjalaevastikust.
Suurusjärkudes odavam droon suudab hävitada ülikalli sõjalaeva.
Ukraina meredroonid tegutsevad parvedes, kus igaühel on oma lahinguülesanne.
Ukraina lasi eile põhja järjekordse Vene sõjalaeva. Patrull-alus Sergei Kotov sai tabamusi ukrainlaste meredroonidega Magura V5, mis on edasiarendus esialgsetest droonpaatidest, millega samuti palju pahandust külvati.
Praeguseks hakkab kahjustatud või uputatud sõjalaevade osa Putini venemaa Musta mere laevastikus jõudma kolmandikuni. Ehkki osa laevu on hävitatud ka kaugmaarakettidega, on suurele hulgale siiski kahjustusi tekitatud just veepinnal sõitvate droonidega, millel pardal mitusada kilogrammi lõhkeainet.
Kuigi tegemist on suhteliselt aeglaste relvadega, on näidanud sotsiaalmeediasse jõudnud videod, et vene sõjalaevade meeskonnad märkavad neid tihti alles viimasel hetkel ja jõuavad tõrjuma hakata ainult kuulipildujatulega. 300 kg lõhkeainet, kui selle õnnestub toimetada sõjalaeva veepinna kõrgusel olevasse pardasse, võib ka üsna hästi kaitstud suure aluse kiiresti põhja viia.
Uus relv sai alguse 2022. aasta novembrist, kui Ukraina valitsus teatas umbes 800 km sõiduulatusega Ukraina pinnaveedrooni väljatöötamisest. Drooni esitleti esmakordselt Türgis Istanbulis toimunud rahvusvahelisel kaitsetööstuse messil IDEF, mis toimus 25.–28. juulil 2023.
Nii toimus viimatine Vene sõjalaeva hävitamine Ukraina meredroonidega:
Magura V5 (lühend sõnadest Maritime Autonomous Guard Unmanned Robotic Apparatus) on Ukraina mitmeotstarbeline pinnaveedroon, mis on välja töötatud Ukraina luure jaoks. Kuid lisaks luurele suudab see osaleda päästeoperatsioonidel, miinitõrjel ja erioperatsioonides. Venemaa agressioonisõja ajal on saanud see põhiliselt tuntuks ikkagi edukate rünnakute poolest vene sõjalaevadele.
Ukraina ettevõtte SpecialTechnoExport toodetava drooni pikkus on 5,5 meetrit, laius 1,5 meetrit, täismass üks tonn, kandevõime 320 kg. Navigeerimiseks kasutatakse nii satelliite, inertsiaalset süsteemi kui ka kaameraga sihtmärgi tuvastamist. Pardavideod saadetakse juhtimiskeskusesse raadio teel vahejaamade või satelliidiühenduse kaudu kuni kolme HD-kvaliteediga videovooga. Pardal võib olla Starlinki satelliidijaam ning kahe SIM-kaardiga mobiilse andmeside ruuter, kui ollakse piisavalt lähedal kaldale, et andmeid mobiilivõrgu kaudu saata.
Üks pealveedroon maksab ligikaudu 240 tuhat eurot. See pole üldse kallis, arvestades, et hiljuti lasti sellistega põhja ligi 60 miljonit eurot maksev vene patrull-laev koos ilmselt selle pardal olnud ründekopteriga ning tabatud on ka kordades kallimaid aluseid.
Voolujoonelise kere ja vaikse mootoriga liigub see veesõiduk üsna hääletult ning vette laskmiseks pole vaja keerulist taristut. Meredrooni juhtpaneel näeb välja üsna kompaktne, mitte suurem kui tänapäevasel sülearvutil, kirjutab RBC-Ukraine. Paadi vettelaskmiseks pole vaja spetsiaalseid platvorme.
Esimesed sihtmärgid
Nii-öelda ametlikult on Ukraina teatanud esimesest tabamusest uue Magura V5 drooniga 24. mail 2023, kui see sai pihta Vene luurelaevale Ivan Khursile. Siis ründasid alust edukalt kolm drooni Bosporuse väinast 140 km kirdes. Ka 1. veebruaril 2024 hävitatud Vene raketipaat Ivanovets läks Magura V5 arvele ning 14. veebruaril uputatud suur dessantlaev Tsezar Kunikov.
Viimasena lisandus nimekirja teisipäeval tabatud patrull-laev Sergei Kotov.
Eelmise aasta juulis teatas Venemaa, et kaks Ukraina meredrooni tabasid Kertši silda, sundides selle ajutiselt sulgema, kuid ehitis jäi terveks. Kinnitamata andmetel kasutati aga selles rünnakus Madurast hoopis suuremat versiooni nimega Sea Baby.
Drooniparv jagab ülesandeid
Kyiv Posti andmetel tegutseb drooniparv üht sõjalaeva rünnates koordineeritult. Igal sülemis oleval USV-l on oma ülesanne.
Juhtiv droon üritab sihtmärgi liikumisvõimetuks muuta, üritades tabada mootoriosa, seejärel ründab reas järgmine haavatavat keskmist pardaosa. Kui see õnnestub, on edasised rünnakud suunatud samale kohale, et suuremaid sisemisi kahjustusi tekitada.