Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Neli Euroopa ja Aasia vahelist merekaablit lõigati läbi, Internet jäi siiski alles (1)

Copy
Mis juhtus nelja merekaabliga Punase mere piirkonnas, selgub alles siis, kui paranduslaevad saavad välja sõita. Lisaks ilmale võib maailma interneti sõlmpunkti parandamine olla raskendatud ka seoses äreva geopoliitilise olukorraga piirkonnas - kaablilaevadele tuleb tagada ohutus houthi rühmituse rünnakute vastu. Pilt on illustratiivne.
Mis juhtus nelja merekaabliga Punase mere piirkonnas, selgub alles siis, kui paranduslaevad saavad välja sõita. Lisaks ilmale võib maailma interneti sõlmpunkti parandamine olla raskendatud ka seoses äreva geopoliitilise olukorraga piirkonnas - kaablilaevadele tuleb tagada ohutus houthi rühmituse rünnakute vastu. Pilt on illustratiivne. Foto: Yahta Arhab / EPA / Scanpix
  • Telia: Eesti internetiliiklust see pole veel mõjutanud, kuid riskitase tõusis.

Eile teatas BBC, et Punase mere alustest sidekaablitest neli Euroopat Aasiaga ühendavat kaablit on katkenud. Põhjus pole veel teada.

Purunenud ühendused kulgevad Punase mere all Saudi Araabiast Djiboutini.

Mis nii ulatusliku katkestuse põhjustas, pole seni veel teada, kuid uuritakse, kas tegemist võis olla tahtliku kahjustamise või mõne laeva ankru hooletust lohistamisest üle kaablite.

Eelmisel kuul hoiatas BBC teatel Jeemeni tunnustatud valitsus, et Iraani toetatud houthi rühmitus võib lisaks laevade ründamisele merel saboteerida veealuseid sidekaableid. Viimane küll eitas selliseid plaane.

Punast merd läbiva rohkem kui 15 merekaabli hulgast on praegu neli ühenduseta (Seacom, TGN, AAE-1, EIG), mis mõjutab hinnanguliselt 80 protsenti Aasia andmeliiklusest läände.

Praegu kasutatakse asendusliikluseks põhjasuunalisi Hongkongist läbi Mandri-Hiina Euroopasse kulgevaid ning idasuunalisi Hongkongist läbi Ameerika Ühendriikide Euroopasse suunduvaid merekaableid. Liikluse ülejäänud varu käib üle allesjäänud merekaablite Punases meres.

Telia võrgu peaarhitekt Tarko Tikan kommenteeris, et Punase mere kaablirike Eesti tarbijaid otseselt ei mõjuta ning firma rahvusvaheliste suurpartnerite võrguliikluses suuri häireid seni tuvastatud pole.

Tikan selgitas, et kõigil suurematel teleoperaatoritel on tavaliselt paar-kolm paralleelset merekaabliühendust ning lisaks maismaaühendused, mis tagavad mõne rikke korral stabiilse teenuse tõrgeteta toimimise. Samas tõstab iga rike riskitaset, kuna töökorras ühenduskaableid on vähem.

«Suur hulk andmekaableid on Aasiaga ühenduses just läbi Punase mere, kuna läbi Venemaa pole see võimalik ning läbi Ameerika kulgevad Euroopa-Aasia ühendused katavad ära vaid osa vajadusest. Punase mere purunenud kaablid tõstavad seega kindlasti võrguühendustega seotud riskitaset. Kui peaks juhtuma, et piirkonnas toimub mõni teine rike paralleelselt, mis ei pruugi olla otseselt merekaablitega seotud, näiteks esineb seadmerike, räägiksime sel juhul juba kindlasti kahekordsest riskist ja suuremast potentsiaalsest globaalse võrguliikluse häirest,» kommenteeris Tikan.

Millal Punase mere telekommunikatsioonikaablid korda saavad, on keeruline ennustada. Tikan märkis, et merekaablite parandamine on pikk protsess, mida mõjutab nii ilm kui Punase mere puhul geopoliitiline olukord ehk kas näiteks paranduslaevadele tagatakse piisav turvalisus oma tööde tegemiseks. Nii kaua, kui kaablid pole korda saanud, on Telia võrgu peaarhitekti sõnul Euroopa ja Aasia vahelise võrguliikluse riskitase kindlasti kõrgem ning suurema jälgimise all.

Tagasi üles