Eesti insener pani püsti tarkvaraäri, mida juhib tehisaruga (2)
26. märts 2024, 19:25
/nginx/o/2024/03/26/15966180t1hcd75.jpg)
- Tehisintellekt muudab tööturgu: paljud ametid muutuvadki tundmatuseni.
- Laseme loo lõpus intervjuu helisalvestuse põhjal ChatGPT-l samuti artikli teha.
- Kunstmõistusega töötamisel on ka mõnesid varjukülgi.
Automaatikainsener ja andmeteadlane Andres Kull avas novembris 2022 üsna skeptiliselt järjekordse tehisintellekti vestlusroboti, et proovida, mida see üles haibitud ChatGPT suudab. Teadlase jaoks oli positiivne ehmatus suur - see tõesti suutis uskumatult palju. Näiteks võib püsti panna tarkvarateenuse firma, nii et vestlusrobot teeb enamus asju sinu palvel ise ära.
12. märtsil toimus Tehnikaülikoolis iga-aastane automaatikapäeva konverents. Üks ettekandja oli automaatikainsener Andres Kull, kes oli üksi üles pannud korraliku tarkvaraäri ja tunnistas, et tegelikult polnud ta peale ülikooli aastakümneid programmeerimisega lähemalt tegelenud ja oskused olid ammu rooste läinud. Siis aga tuli ChatGPT ja ta «palkas» kuuest agendist koosneva tiimi, mis kõigepealt talle programmeerimise meelde tuletasid ja siis ka selliseid asju teha aitasid, millega insener polnud kunagi tegemist teinud.
Tehisintellektiga sai ühe äri algusest lõpuni üles ehitada, põhioskuseks on aga inimkeeles küsimine, et vestlusrobot teaks õiged vastused välja pakkuda.
Kas selline ongi tulevikutöö? Üks inimene juhib hulka roboteid, kes firmas erinevate asjadega tegelevad ning vaja ei lähe muidu oskusi peale vestlusoskuste ja küsimisvõime?
Kümme aastat tagasi oli kõik veel üsna keeruline
Automaatikainseneriks õppinud Andres Kull tegeles palju aastaid peale ülikooli lõpetamist riistvara lähedase tarkvara arendamise ja testimisega enda asutatud tarkvarafirmas Elvior. Peale testimisautomaatika alase doktoritöö lõpetamist Tallinna Tehnikaülikoolis siirdus ta Marylandi ülikooli järeldoktorantuuri. Seal oli palju vaba aega, keegi ei seganud ja Andres Kull otsustas tegelda asjadega, mis ennast huvitasid. Andres hakkas seal andmeteaduse ja masinõppega tegelema.
Koju naastes liitus Andres idufirmaga Funderbeam ja hakkas seal tegelema andmeplatvormiga, mis oli mõeldud investoritele idufirmade maastikust parema pildi loomiseks, idufirmade võrdlemiseks ning hindamiseks.
Tavalistest nii-öelda struktureerimata tekstidest struktureeritud andmete kättesaamine oli tol ajal , kümme aastat tagasi, veel vaevarikas. Andmed olid väga erineva kvaliteediga ja nende analüüs oli tõsine andmeteadus: nõudis suurt pingutust ja tähelepanu. Keeletehnoloogia meetodid ja tööriistad olid arengus mitte nii head, et soovitud täpsust kätte saada. Kuid Openai GPT mudelitega muutus keeletehnoloogias kõik väga palju lihtsamaks ja praeguseks ähvardab siis välja tulnud vestlusrobot ChatGPT muuta ka neid valdkondi, mis on IT valdkonnast juba päris kaugel.
«Kui ma siis esimest korda vestlesin ChatGPT 3.5-ga 2022. aasta novembris, siis see oli tõesti nagu aju plahvatus,» meenutas Andres Kull esimest kokkupuudet USA firma OpenAI keelemudeliga, «see oli ulme, mul tekkis tahtmine, et tahan kohe midagi sellega tegema hakata kohe esimesest päevast peale.»
Nagu öeldud, kümme aastat hiljem oli olukord hoopis teine, ChatGPT muutis kõike.
«Minu jaoks tekkis esimene idee ChatGPT tööle panna siis, kui selgus, et Ungaris elektrirattaäri vedav poeg on hädas klientidele Messengeris vastamisega,» räägib Andres Kull, «tema põhituruks kippus saama Saksamaa, aga saksa keelt ta ei osanud. Nii tõlkiski ta kähku Google Translate´iga klientide küsimused eesti keelde, mõtles siis vastused välja ja pani tagasi saksa keelde. Mõni klient isegi jõudis selle ära oodata ja sai siis vastuse kätte.»
Vaevaline kliendisuhtlus otsustati panna tehisaru õlgadele. Esimesele kliendile oma perest tegi Kull talvel esimese versiooni kliendisuhtlusrobotist – õigemini paarisprogrammeeris selle koos ChatGPT-ga, kus ChatGPT genereeris suure osa koodist Andrese soovide põhjal.
Vahepeal oli viimasest programmeerimisest palju aega mööda läinud, kuid tehisaru tegi ise koodi, kontrollis, täiendas ja kõik sai valmis päris kähku. Paari kuuga oli elektrirataste saidil üleval vestlusrobot, mis vastas 24/7 kõikidele klientidele ükskõik millises keeles vastavalt sellele, mis keeles parasjagu küsimust küsiti.
Kui üks klient oli olemas, siis tekkis muidugi mõte, et äkki on sedalaadi teenus ka teistele vajalik? Kratid olid ju valmis ja neil ei saanud niisama seista lasta.
Kõik alustavad just sellega
Andres Kull ei pea oma lahendust mingiks maailma muutvaks tarkvaraks. Ta lausa arvab, et just taoliste asjadega katsetavad alguses kõik, kes tahavad tehisintellekti enda kasuks tööle panna: üks esimesi pähe tulevaid mõtteid ongi teha mingi vestlusrobot.
«Minu motivaator oli just see, et ma olen nüüd olnud esimesest päevast peale selle tehnoloogiaga kaasas, ma näen vajadusi, mis klientidel on ja õpin ise iga päevaga järjest rohkem juurde,» räägib ta.
Programmeerimise reelt langes automaatikainsener mõni aeg tagasi välja, kuna see nõuab teatud vilumist, mis tuleb harjutades: «sa pead ikkagi natuke teadma API-sid ja muid ressursse, sa oled palju produktiivsem, sest sul püsivad need asjad meeles. Mul ei ole eriti hea faktimälu. Mind frustreeris dokumentatsioonides tuhlamine, probleemide lahendamine Google´i otsingute ja StackOverflow veebi abil. Koodikirjutamine oli minu jaoks aeglane, ma tahtsin tulemust saada võimalikult ruttu. Ma nägin enda ümber mitmeid kolleege, kellel see tuli välja palju paremini kui mul endal. Mul oli lihtsam palgata ja anda ülesandeid neile.»
Programmeerimine koos ChatGPT-ga oli väga sarnane füüsilise tiimi juhtimisega, milleks Andresel oli kogemusi: «mul oli enne samuti palju lihtsam anda ülesandeid inimestele, kes saavad programmeerimise ja muude spetsiifiliste asjadega palju paremini hakkama. Nüüd jagan aga neid käske tehisintellektile. Ise olen selle juures arhitekt või projektijuht.»
Vestlusrobot Botastico – tehnoloogiatega, millest endal polnud aimugi
Kui Andres Kull oma uut teenust Botastico hakkas arendama, mille pidi algusest lõpuni kokku panema tehisintellekt ChatGPT, siis sattus ta kohe hulga tehnoloogiate peale, millega polnud ise kunagi varem kokku puutunud.
Sellest polnud aga midagi – vestlusrobot ju oskas.
«Ma polnud kunagi arendanud ühtegi veebilehte ega teadnud midagi näiteks JavaScriptist, ma ei ole sellist terviklikku veebiarendust kunagi teinud,» ütleb ta, «tehisintellekti abiga sai aga sellest kiiresti aru ning firma koduleht sai valmis koos teenusega, mis pakub teistele veebilehtedele intelligentset vestlusrobotit.»
Kuueliikmeline virtuaalne meeskond, mida automaatikapäeva esitlusel näha sai, oli siiski kirjanduslik liialdus, tunnistab automaatikainsener: «tegelikult istun ma siin ikka ühe arvuti taga ja vestlen ühe ChatGPT-ga. See on mul ainult vastavalt tööülesannetele erinevates rollides. Lisaks on mul ikkagi abiks ka kaasasutaja Sebastian Pikand, kes ei ole robot.»
Kas tehisaruga vesteldes peab teadma ka kasulikke nippe?
Tööturule on jõudnud uus amet: prompter. See on inimene, kes oskab tehisintellekti vestlusrobotilt õigeid lauseid küsida, kes on nagu krati manaja. Alati ei saa ChatGPT-lt kätte seda vastust, mida tahad, peab oskama sõnu seada, et õigeid asju pärida.
«Mulle see prompteri sõna eriti ei meeldi,» tunnistab Kull, «tegelikult pole siin mingit erilist maagiat. ChatGPT võlu ongi just selles, et sa suhtled sellega nagu tavalise inimesega, tavalises keeles vesteldes. Midagi ei pea selleks eriti selgeks õppima.»
Kui saad halva vastuse, siis ilmselt oled küsinud midagi ebatäpselt või liiga üldiselt, soovitab tehisintellekti asjatundja, «seega kui küsid ja saad vastuse, mis pole päris täpne, siis sa täpsustad oma küsimust, küsid täiendava küsimuse. Tehisaru saab sinu teema kohta järjest rohkem konteksti luua ning ChatGPT hakkab vestluse käigus aina paremini vastama.»
Peale programmeerimise teeb ChatGPT ka kõike muud
Kuigi koodikirjutamine on ChatGPT vestlusrobotil juba päris hästi käpas, teeb see ära ka palju muid töid. Andres Kull kasutas seda näiteks vajalike tekstide tegemiseks firma kodulehele ja turundusmaterjalide kirjutamiseks, muidugi joonistas tehisaru ka pildid ja kujunduselemendid ning parandas koodivigu. Üks agent kirjutas koodi, teine testis. Inimesel jäi üle vaid tulemus diagonaalis üle vaadata.
Igasuguste illustratsioonide ja piltide tegemisel tuli tehisintellekti asjatundjale kerge hirm peale selle valdkonna pärast: masin suudab juba täiesti ära teha kõik lihtsamad disainitööd, ilmselt selles eluvaldkonnas raputab tehisaru turgu päris kõvasti.
Mis ametid nüüd kaovad?
Kui ühemehefirma teeb nüüd tehisintellekti abiga ära sama palju, kui kuue mehe firma, mis saab siis tulevikus töökohtadest?
«Eile kuulasin tehnoloogiateemalist podcasti, kus spetsialistid rääkisid, et ei ole mõtet rääkida ametitest, mis kaovad, vaid võiks hoopis mõelda, milliseid töid tehisintellektiga nüüd saaks ära teha palju lihtsamalt,» soovitab Andres Kull, «igal inimesel, ükskõik mis tema amet siis ka on, leidub palju erinevaid tööülesandeid. Ta saab väga palju nendest ülesannetest ChatGPT-ga ära teha. Kontoritöötajad saavad dokumentide tekste luua, kirjutada e-kirju, teha kokkuvõtteid, või kui oled finantsanalüütik, siis saad Excelit kasutades lasta selle funktsioone kirjutada isegi kui ise ei oska, saad oma Excelit automatiseerida, kirjutada turundustekste jne.»
Idee tehisintellektile: finants-influentserite usaldusväärsuse hindamine
Andres Kull mõtles vahepeal välja ühe rakenduse, mis võib palju kasu tuua finantsnõu kuulda võtmisel ja mis on natuke seotud ka tema tööga idufirmade kiirendis Funderbeam.
See tema välja mõeldud rakendus kuulaks läbi finfluencerite ehk finants-suunamudijate podcaste ehk taskuhäälinguid ning uuriks, kes milliseid aktsiaid on soovitanud ja kuidas nende soovituste järgijatel tulevikus läks. Kui kuulata erinevaid podcaste, siis ei tea, et kas soovitaja on usaldusväärne ja raske on kindlaks teha, kui edukad olid tema varasemad soovitused.
Tehisintellekt aga suudaks analüüsida ajaloolisi arvamusi, vaadata börsiennustusi ja arvestada lõpuks kõigi minevikuandmete põhjal, milline on suunamudija tegelik usaldusväärsus: kas ta on inimene, kes oma ennustustes pidevalt õnnestub või siis regulaarselt ebaõnnestub.
Kulli sõnul tundub ChatGPT-ga tööd tehes see töövorm juba kuidagi väga loomulik, kui mõelda tagasi oma esimele ChatGPT-ga rääkimise kogemusele, nüüd ongi see uus reaalsus ja nii võibki uutmoodi tööd teha.
«See on täiesti müstiline, et inimene harjub sellise täiesti uue normaalsusega nii ruttu,» tõdeb tehisintellektiga töötaja, «need, kes seda kasutavad, saavad nüüd elus paremini hakkama ja suudavad veel rohkem ära teha.»
Aga hallutsinatsioonid on ju ka?
ChatGPT ja teiste vestlusrobotite üheks suurimaks puuduseks peetakse n-ö hallutsinatsioone. Kas need segavad ka, kui igapäevaselt vestlusrobotiga oma äri jooksutada?
«Eks see ikka hallutsineerib,» tõdeb Kull. Hallutsinatsioonideks nimetatakse seda, kuu vestlusrobot vastusena täiesti väljamõeldud fakte väga veenvalt ja sorava tekstiga esitab.
«Mõnede inimeste jaoks on see nagu suur no-go, suur pidur kasutamiseks,» ütleb ta, «et näe, aeg-ajalt hallutsineerib, ma ei taha sellega üldse tegeleda. Aga sellega peab lihtsalt arvestama.»
Sel suvel, kui uudistesaidid kirjutasid, et ChatGPT on muutunud pahuraks ja depressiivseks, märkas ka Andres Kull seda: «paari nädala jooksul tõesti mingil põhjusel sai üsna nappe ja mittemidagiütlevaid vastuseid, kuid see läks üle.»
Samuti on ta märganud, et mitmed teemad on nii-öelda kinni keeratud, millele vestlusrobot ei taha vastata. Kuid ka selle vastu leiab ümber nurga küsides abi: «Üks huvitav juhtum oli kullamüügi leheküljega. Oli vaja tekste, mis promoksid kulla müüki, aga vestlusrobot ei tahtnud seda kuidagi teha. Samamoodi ei saa küsida ka erinevate ennustuste kohta, aga siis tuleb küsida, et oletame teoreetiliselt, et kui oleks selline olukord, et sina oled selle kullafirma omanik, kuidas tema kulda promoks? Ja siis teeb ChatGPT tekstid valmis.»
Paneme möödaminnes tehisaruga uue äri püsti
Et jutt ainult jutuks ei jääks, istume Andres Kulli mitme monitoriga tööarvuti taha ja kuna kohe endal mõtteid pähe ei tule, laseme tehisarul endal välja pakkuda, millise äri siis seekord püsti paneks.
Meie vahel areneb selline vestlus.
Meie:
Soovita kolm head äriideed, mida suurte keelemudelitega võiks teha, et genereerida jooksvat käivet 100 000 eurot aastas.
ChatGPT:
Äriideede väljatöötamine, mis kasutavad keeletehnoloogiaid nagu suured keelemudelid (LLM-id), pakub põnevaid võimalusi ettevõtluses. Siin on kolm ideed, mis võivad aidata genereerida 100,000 eurot aastas.
Valime kohe esimese äriidee ja laseme seda edasi arendada.
ChatGPT: Kohandatud sisuloomise teenus: Pakkuge ettevõtetele, ajakirjandusele ja persoonibrändidele kohandatud sisuloomise teenust, mis kasutab LLM-e, et toota kvaliteetset ja SEO-sõbralikku sisu. See teenus võib hõlmata blogipostitusi, turundustekste, pressiteateid ja sotsiaalmeedia sisu. Teenuse eristamiseks võiksite keskenduda konkreetsetele nišiturgudele või pakkuda lisaväärtust pakkuvaid teenuseid nagu sisustrateegia arendamine, märksõnauuringud ja sisu optimeerimine otsingumootorites paremini leitavaks muutmiseks.
Meie: Teeme kohandatud sisuloomise teenuse. Millele see võiks keskenduda ja milline võiks olla põhiline väärtuspakkumine kliendile?
ChatGPT: Kohandatud sisuloomise teenuse väljatöötamisel võiks fookus olla nišiturul, kus on suur nõudlus kvaliteetse ja spetsialiseeritud sisu järele, kuid kus samal ajal on ka tajutav puudujääk. Sellise teenuse põhiline väärtuspakkumine peaks keskenduma kliendi aja, ressursside säästmisele ja nende digitaalse nähtavuse suurendamisele.
Kuna vestlus läheb edasi pikalt, siis kokkuvõttes pakub ChatGPT välja veel sihtkliendi, teeb juba esimesed visandid kodulehest, paneb sinna teenuse tellimise vormi ja kujundab ära, juhendades, kuidas need äsja loodud failid serverisse tõsta, nii et koduleht tööle hakkaks.
Tehisaru on vahepeal välja mõelnud ka uue firma nime ja loosungi: «Tere tulemast ContentCraftersi lehele – teie digitaalse sisu käsitöömeistrid!»
Paraku selgub hiljem, et see nimi on juba kasutusel ühes USA firmas ning ka domeen contentcrafters.com on juba hõivatud, mis toob välja ühe teise vestlusroboti puuduse – see mõnikord näppab materjali mujalt kokku.
Tehisaru õppis kooliraamatud selgeks
Botastico robot jõudis hiljuti e-õpikute lehele Opiq. Sellele söödeti ette kõik kooliraamatute tekstid ning nüüd võib küsida kõike nende raamatute sisu põhjal. ChatGPT vastab vastavalt nendele teadmistele. Õpilased saavad küsida küsimusi erinevate ainete kohta, kõneledes virtuaalse õpetajaga.
Tehisintellekt ajakirjanikuks – helisalvestuselt lugu veebi ja pilt ka juurde
Teeme tehisaruga veel ühe katse. Kui programmeerimise ja turundamisega sai ChatGPT juba üsna mängeldes hakkama, kuidas on siis lood ajakirjanikuametiga?
Kuna meil on kogu jutuajamine salvestatud, siis anname selle transkriptsiooni ChatGPT-le analüüsida. Rohkem kui tund eestikeelset kõnet võetakse kokku selliseks artikliks.
Ajakirjanik: Kirjuta sellest transkribeeringust intervjuu, mis oleks sorav ja ilmekas ajakirjanduslik tekst, kasutaks kujundirikast eesti keelt, väldiks sõnakordusi ja lisaks mõnede mõistete lahtiseletusi, mis intervjuus korduvad. Kirjuta ümber võimalikult täpselt, jätmata välja olulisi teemasid.
ChatGPT: Andres Kull, tuntud kui tuleviku tehnoloogiate visionäär ja innovaatiline mõtleja, on viimase aastakümne jooksul sukeldunud tehisintellekti sügavustesse, et uurida ja arendada lahendusi, mis kujundaksid meie igapäevaelu uuel moel.
Tema töö aluseks on andmeteadus, mida ta on uurinud alates 2012. aastast, pärast doktoritöö valmimist ja postdoktorantuuri lõpetamist. Alguses keskendus ta riistvaralähedasele tarkvaraarendusele ja automaattestimisele, kuid varsti avastas ta andmeteaduse ja tehisintellekti potentsiaali.
Kulli teekond tehisintellekti maailma algas peale seda, kui ta esimest korda kohtus ChatGPT tehnoloogiaga 2022. aasta novembris. See kohtumine oli tema sõnul «aju plahvatus», mis tekitas kohest huvi ja pani teda süvitsi uurima, kuidas seda tehnoloogiat rakendada. Tema huvi ei olnud pelgalt akadeemiline; ta nägi kohe selle praktilist väärtust ja võimalusi, kuidas see võiks aidata lahendada päris maailma probleeme.
Kulli esimene projekt ChatGPT abil oli seotud tema poja äriga Ungaris, kus ta kasutas tehnoloogiat, et tõlkida küsimusi ja vastuseid erinevate keelte vahel, pakkudes sellega klienditeenindust 24/7. See kogemus näitas, kui võimas vahend on tehisintellekt tekstipõhise suhtluse jaoks, olles võimeline ära tundma ja genereerima vastuseid erinevates keeltes.
Edasi liikudes avastas Kull, et ChatGPT suudab pakkuda palju rohkem kui lihtsalt keelelist tõlget.
Ta hakkas katsetama selle kasutamist andmete kogumiseks, analüüsiks ja isegi automaatseks programmeerimiseks. Üheks silmapaistvaks näiteks oli ChatGPT kasutamine startup'ide hindamiseks ja investeerimisotsuste tegemiseks, kus tehnoloogia võime töödelda suuri andmekogumeid ja tuua esile olulist informatsiooni oli hindamatu.
Hoolimata entusiasmist, tõdes Kull, et tehisintellekti tehnoloogiaga kaasnevad ka väljakutsed ja piirangud. Ta rõhutas, et tähtis on osata esitada õigeid küsimusi ja mõista, kuidas süsteem vastuseid genereerib. Selleks on vaja mõista tehisintellekti tööpõhimõtteid ja õppida, kuidas seda efektiivselt suunata.
Kulli sõnul on tehisintellekti kasutamine muutunud järjest intuitiivsemaks ja loomulikumaks, viies selleni, et tehnoloogia integreerimine igapäevaellu on muutunud peaaegu märkamatuks. Tema nägemus tulevikust on, et tehisintellekt ei asenda inimest, vaid toimib väärtusliku tööriistana, mis võimaldab inimestel oma tööd efektiivsemalt ja loovamalt teha.
Tuleviku tööturu osas näeb Kull tehisintellekti kui vahendit, mis võimaldab inimestel keskenduda keerukamatele ja loovamatele ülesannetele, samal ajal kui rutiinsed ja korduvad tööd automatiseeritakse.
Ta on veendunud, et inimesed peaksid olema avatud uute oskuste õppimisele ja kohanema tehnoloogiliste muutustega, et jääda tööturul konkurentsivõimeliseks. Kull rõhutab, et tehisintellekt pakub võimalusi tööprotsesside optimeerimiseks ja uute ärimudelite loomiseks, nagu näiteks automaatne sisuloomine, klienditeenindus ja isegi turundusstrateegiate väljatöötamine, millest suur osa võib olla tehisintellekti poolt hallatav.
Vaatamata tehnoloogia võimsusele ja potentsiaalile, on Kull samuti teadlik selle piirangutest ja väljakutsetest. Ta toob esile, et kuigi tehisintellekt suudab genereerida veenvat ja sujuvat teksti, võib see mõnikord sisaldada ebatäpsusi või isegi valeinformatsiooni, mis nõuab inimkontrolli ja kriitilist hindamist. Samuti märgib ta, et teatud situatsioonides võib tehisintellekti kasutamine tekitada eetilisi dilemmasid ja privaatsusprobleeme, mis nõuavad hoolikat kaalumist ja juhtimist.
Üheks oluliseks tähiseks Kulli töös on olnud virtuaalse meeskonna loomine, kus tehisintellekt täidab mitmeid rolle, alates andmeanalüütikust kuni sisuloojani. See innovaatiline lähenemine ei ole mitte ainult tõhustanud tema enda tööprotsesse, vaid pakub ka pilguheitu tulevikku, kus tehisintellekt ja inimesed töötavad käsikäes, täiendades üksteist.
Kokkuvõttes näeb Andres Kull tehisintellektis suurt potentsiaali, kuidas see võib muuta tööturgu, ärimaailma ja igapäevaelu. Oma teekonnal tehisintellekti valdkonnas rõhutab ta pidevat õppimist, eksperimenteerimist ja kohanemist uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Tema sõnum on selge: tehisintellekt on vahend, mis võib meie elu oluliselt rikastada ja parandada, kui me õpime seda tarkusega kasutama.
Andres Kulli kommentaar:
ChatGPT kokkuvõte räägitust on päris täpne, aga jube kuiv. Ma arvan, et kui paluda tal natuke lõbusamalt kirjutada ja mõni kild kah sisse visata, siis oleks päris OK. Või anna talle kontekstis ette mõni enda varasem artikkel ja palu matkida selle kirjutamisstiili.
Kokkuvõtteks näitab see, et tehisintellektil on suuri võimalusi muuta kogu töömaailma päris pöördumatult, umbes nagu tööstusrevolutsiooni ajal juhtus käsitööga. ChatGPT abil saab üles ehitada ühemehefirma, mis pakub intelligentseid vestlusroboteid ja tarkvarateenuseid, kuid nii saab teha tööd ka paljudes teistes valdkondades, kus vajalikuks oskuseks on vaid õigete küsimuste küsimine vestlusrobotilt. Tehisintellekt on igaühe käeulatuses.