1964. aastal saatis Nõukogude Liit oma Zond 2 kosmoseaparaadi Marsi suunal, et sellest mööda lennata. Missioon ebaõnnestus, kui kuus kuud hiljem side katkes, kuid seda mäletatakse siiani kui esimest eksperimentaalse ioontõukuriga kosmoselaeva, mis kasutas tõukurit kosmoseaparaadi liikumissuuna juhtimiseks.
Neid impulss-plasmatõukureid iseloomustas esmapilgul petlikult lihtne disain: toru ühes otsas oli teflonitükike, milles asusid kaks elektroodi: katood ja anood. Kui nende vahel tekitati elektrikaar, aurustus osa teflonist, tekitades väikese tõukejõu.