VAATA VIDEOT ⟩ Venelased tassivad Ukraina rindele aina rohkem roboteid – nende saatus on pärast avastamist aga ette määratud

Üsna värskelt valmis saanud ja sõjatandrile saadetud Putini järjekordne «analooge mitteomav» roomikutel liikuv tapjarobot Marker 2020. aastal korraldatud Vene kaitseministeeriumi väljanäitusel. Foto: Wikimedia Commons

Sõjauuringute instituut teatas 30. märtsil 2024, et viimased tegevused Donetskis, eriti ägedalt rünnatavates piirkondades nagu Berdõtši kaguosas, Avdijivka loodeosas ja Bahmutis, toovad esile nende süsteemide kasutuselevõtu, märkides Venemaa enda allikate alusel pöördelist hetke Ida-Ukrainas. Vene enesekiitus on pigem propaganda, sest Ukrainast saabunud video näitab, mil moel sellised maarobotid väikestele ründedroonide ohvreiks langevad.

Venemaa ja Ukraina allikad on avaldanud videomaterjali 29. ja 30. märtsist 2024, milles kajastatakse Ukraina sõjaväe kokkupõrkeid Venemaa UGVdega. Need on mehitamata sõidukid, mõned varustatud võimsate AGS-17 granaadiheitjate süsteemidega, mis suudavad tulistada 50 kuni 400 granaati minutis. Sellised seadmed annavad aimu tuleviku lahingutegevusest, kus mehitamata süsteemidel võib olla üha kesksem roll.

Lisamaterjal, mida levitasid Venemaa allikad, näitas erinevaid väikeseid ratastel ja roomikutega droone tegutsemas täpsustamata asukohtades. Samuel Bendett, ekspert meresõjauuringute keskusest (Center for Naval Analyses ehk CNA), on hinnanud neid UGVsid multifunktsionaalseks, kasutusaladega luure-, valve- ja järelevalveoperatsioonides, logistilises toetuses, personali evakueerimises ja isegi otseses lahingutegevuses. Selline mehitamata süsteemide mitmekülgne kasutus rõhutab nende strateegilist väärtust operatsioonilise paindlikkuse suurendamisel ja inimelude riski vähendamisel lahinguväljal.