Clevoni ja Tartu Ülikooli koostöös saab ülikooli isejuhtivat katseautot nüüd kaugjuhtida

Selline näeb välja kaugjuhitava auto juhi n-ö töökoht. Foto: Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ja Clevon AS sõlmisid kolmeaastase koostöölepingu, millega saab TÜ isejuhtivate sõidukite labori katseautot kaugjuhtida. Tehnoloogiat tutvustaval üritusel said soovijad Delta õppehoonest eemalt juhtida autot, mis asus ligi kolme kilomeetri kaugusel Eesti Rahva Muuseumi parklas.

Kaugjuhtimise võimalus on isejuhtivate sõidukite labori tehnoloogiajuhi Tambet Matiiseni sõnul tähtis: «Kaugjuhtimine on tänapäeva autonoomsete sõidukite juures oluline lahendus, mis võimaldab sõidukil justkui küsida inimese käest abi ootamatus liiklusolukorras, näiteks teetööde puhul või ummikus.»

Ta lisas, et see lubab isejuhtival autol sõita kaardistatud alast väljaspool, näiteks viia reisija lähima bussipeatuse asemel tema koduukse ette.

Isejuhtiv auto on nüüdsest ka kaugjuhitav. Foto: Tartu Ülikool

Clevon rõhutab, et koostöö ülikooliga on neile väga tähtis. «Ühistöö annab meile väärtuslikku tagasisidet oma platvormi edasiarendamiseks ja uute lahenduste loomiseks, mis vastavad nii praegustele kui ka tulevastele transpordivajadustele,» selgitab Clevoni tegevjuht Sander Sebastian Agur. Lisaks uutele arengusuundadele on Clevon huvitatud võimalusest panustada teadusesse ja potentsiaalsetesse uuringutesse, milles keskendutakse autonoomsusele või kaugjuhtimisele.

Tambet Matiiseni arvates väärib kaugjuhtimise lahendusega seotu edasist uurimist. «Näiteks plaanime uurida kaugjuhi olukorrateadlikkust: kui hästi tajub tegelikku liiklusolukorda inimene, kes pole päriselt autos. Samuti soovime katsetada lahenduse küberturvalisust, näiteks seda, kui lihtne oleks potentsiaalsel ründajal auto juhtimine üle võtta. Lõpuks soovime arendada ka alternatiivseid juhtimisviise, näiteks võimalust, kus kaugjuht näeb ümbrust hoopis pealtvaates või läbi virtuaalreaalsuse prillide,» selgitas Matiisen.