Baltimaade automaaletoojaid tahavad hoogustada soiku jäänud heitmevaba liikuvust

tehnika.postimees.ee
Copy
Andres Aguraiuja, Ilze Grase-Ķibilde ja Mika Elojärvi.
Andres Aguraiuja, Ilze Grase-Ķibilde ja Mika Elojärvi. Foto: BSMA

Baltimaade elektrilise liikuvuse areng on teistest Euroopa riikidest maha jäänud, tõdevad Baltimaade autode maaletoojad. Balti riikides valib uut autot ostes elektri- ja pistikhübriidajamiga sõiduki alla 10% juhtidest, samas kui Euroopas ületas see näitaja juba 2022. aastal 20% piiri. Et edendada elektrilise liikuvuse arengut ning jõuda 2028. aastaks vähemalt 30% tasemele, koondusid Balti riikide suurimad automaaletoojad Baltimaade Säästva Liikuvuse Liitu (Baltic Sustainable Mobility Alliance).

«Hoolimata avalike arutelude käigus kõlanud seisukohtadest oleme veendunud, et autotööstuse tulevik on elektriline. Elektrilise liikuvuse areng Balti riikides on võrdlemisi aeglane,» ütles autode maaletoojaid ühendava liidu ellukutsuja ja juhatuse esimees Ilze Grase-Kibilde, «jõuame sammhaaval lähemale ajastule, mil tehnoloogia võimaldab muuta igat aspekti meie elus keskkonnasäästlikumaks kahjustamata sealjuures meie heaolu. Jätkusuutlikkus ja ELi kliimaeesmärgid on kahtlemata oluline eesmärk, kuid mastaapsete muutuste nägemiseks peab igaüks meist teadvustama elektriautode praktilisi kasusid pikas perspektiivis. Meie soov on panustada liiduna taristu arengu hoogustamisse, riigipoolsete läbimõeldud toetusmeetmete ja maksupoliitika väljatöötamisse ning tarbijate teadlikkuse tõstmisse.» 

Liidu eesmärk on koondada Baltikumi suurimad autode maaletoojad, et edendada ja toetada koostööd riikide, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja tarbijate vahel erinevates säästva liikuvusega seotud küsimustes ning teha koostööd säästva liikuvuse ja infrastruktuuri seire eest vastutavate Euroopa Liidu organisatsioonidega.

Teine oluline tegevussuund on jätkusuutliku liikuvuskeskkonna loomiseks ja säilitamiseks vajalike pikaajaliste muutuste soodustamine Balti riikides.

Näiteks plaanib liit jätkata arutelusid valitsuste ja sidusrühmadega, et viia kõigis kolmes riigis ellu kümneaastane pikaajaline liikuvuse rohestamise programm.

Läbirääkimised ettevõtete keskkonnasäästlike autode toetusprogrammi, kuni 130 grammi CO2/km madala heitega autode toetusprogrammi, autode impordipoliitika, riigihangete kui jätkusuutlike valikute eeskuju ja muude elluviimist vajavate tegevuste üle on juba käivitunud.

Tarbijate harimise vallas plaanitakse koos taristu kättesaadavuse arendamisega vähendada eelarvamusi ja müüte autode laadimise ja igapäevase kasutamise kohta.

Ühtlasi plaanib liit hoogustada kogemuste vahetust ekspertide ja ettevõtete seas, et jagada häid praktikaid teemades nagu elektriautode akude taaskasutus Baltikumis jt.

Baltimaade Säästva Liikuvuse Liit (Baltic Sustainable Mobility Alliance) registreeriti Läti ettevõtete registris 2023. aasta 31. oktoobril Baltikumis tegutsevate suurimate automaaletoojate – Moller Baltic Import SE, Toyota Baltic AS, SIA INCHCAPE MOTORS LATVIA, VEHO BALTICS AS, Nordic Automotive Service oy poolt, kes esindavad automarke nagu Audi, Ford, Lexus, Mercedes Benz, Nissan, Toyota, Volkswagen Passenger Cars ja Volkswagen Commercial Vehicles.

Liidu juhatuse esimees on Ilze Grase-Ķibilde (Baltikumi Volkswageni edasimüüja ning Läti ja Leedu Audi edasimüüja Moller Baltic Importi tegevjuht), kes tegutseb koos juhatuse liikmete Andres Aguraiuja (Veho Soome ja Baltikumi edasimüügi direktor) ja Mika Elojärviga (Toyota Balticu president).

Esimene Baltikumi-ülene säästva liikuvuse koostööalgatus leidis aset 2022. aasta augustis kui kolme riigi eksperdid kohtusid Norras, et vahetada kogemusi riigi ja kohalike omavalitsuste rollist ja võimalustest sihipäraste e-mobiilsuse poliitikate rakendamisel.

Koostöö tugevdamine viis Balti riikide säästva e-mobiilsuse arendamisele keskenduva Balti ekspertide töörühma loomiseni 2023. aasta märtsis. 2023. aasta kevadsuvel leidsid kõigis kolmes Balti riigis aset kohtumised, kus kohalikud eksperdid said Norra õppetundidele tuginedes põhjalikumaid teadmisi elektrilise liikuvuse aspektidest riiklikul, omavalitsuse, kogukonna ja üksikisiku tasandil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles