KURJUSE TÕUS Putin käsib kasvatada vaakumpommiheitjate tootmise mitmekordseks (7)

tehnika.postimees.ee
Copy
Vene armee vaakumpommiheitja TOS-1A õppustel. Putinile see relv paistab meeldivat, sest tegemist pole täppisrelvaga, vaid kõige hävitajaga, mis mõjuvat vastasele ka psühholoogiliselt.
Vene armee vaakumpommiheitja TOS-1A õppustel. Putinile see relv paistab meeldivat, sest tegemist pole täppisrelvaga, vaid kõige hävitajaga, mis mõjuvat vastasele ka psühholoogiliselt. Foto: Leonid Faerberg / SOPA Images via ZUMA Press Wire / Scanpix

19. aprillil avaldas Venemaa sõjatehnika tootja Uralvagonzavod uut materjali Venemaa kaitseministri kindral Sergei Šoigu visiidist ettevõttesse. Külastuse ajal teatati ka sellest, et vaakumpommiheitja TOS-1A «Solntsepjok» ehk «Põletava päikese» raskeraketisüsteemi tootmist on suurendatud 250 protsendi võrra, et vastata vägede suurenenud nõudmistele Ukrainas.

TOS-1A, mis on eriti tuntud oma laastava tulejõu poolest, on kujunenud Venemaa suurtükiväe arsenalis üheks põhiosaks ja on aktiivselt kasutusel alates Putini vallutussõja algusest Ukrainas 2022. aasta veebruaris.

Kirjeldatud kui üks maailma hävitavamaid relvasüsteeme, toimib TOS-1A sarnaselt mitmikraketiheitjasüsteemiga (MLRS), tulistades 220 mm rakette, mis on täidetud termobaarilise seguga. See suudab tekitada äärmuslikku kuumust ja imeda hapnikku, hävitades nii kõik sihtmärgid ja ka inimesed oma mõjualas, isegi kui nad on hoonetes sees. Laastav mõju tekib vaakumist, mis saadakse kiirel hapniku põletamisel ja see purustab tagasi voolava õhu lööklainega ka tugevad ehitised.

Tootmise suurendamise otsus tulenes mitte ainult tootmisvõimsuse kasvust, vaid peegeldab ka nende süsteemide strateegilist tähtsust lahinguväljal, kirjutab Army Recognition. Väljaande andmetel oli 2023. aasta 22. novembri seisuga juba kasutusel umbes 50 TOS-1A ja selle järeltulijat TOS-2.

TOS-2 on vaakumpommiheitja ehk termobaarilise relva edasiarendatud variant, millel tankialuse asemel on laskeseade paigaldatud veokile.
TOS-2 on vaakumpommiheitja ehk termobaarilise relva edasiarendatud variant, millel tankialuse asemel on laskeseade paigaldatud veokile. Foto: Mike1979Russia / Wikimedia Commons

Vastuseks Ukraina drooni- ja laskemoonarünnakutele on TOS-1A enda kaitsevõimet tugevdatud. Soomusele võre paigaldamine on tehtud eesmärgiga kaitsta masinat droonirünnakute ja uitmoona eest, samas kui mobiilne elektroonilise võitluse süsteem Volnorez («lainelõikur») pakub täiendavaid kaitsevõimalusi elektrooniliste relvade vastu.

TOS-1A «Solntsepjok» on raskeraketisüsteem, mida Vene väed on Ukrainas kasutanud alates invasiooni algusest 2022. aasta veebruarist ning see on paigaldatud modifitseeritud T-72 või T-90 tanki alusvankrile. Masin tulistab TOS-1A termobaarilisi rakette, mis on eriti laastavad kindlustatud positsioonide, avatud maastikul asuva personali ja kergelt soomustatud sõidukite vastu. Selle termobaarilised lõhkepead kasutavad kütuse ja õhu segu plahvatust, et tekitada kõrge temperatuuriga tulekera, mis tarbib kiiresti ära ümbritseva õhu hapniku. Äkiliselt tekkiva hõrenduse tõttu nimetatakse seda ka vaakumpommiks.

Hoolimata uuendustest on Vene sõjavägi kandnud olulisi kaotusi, praeguseks on Ukraina üksused hävitanud juba 20 TOS-1A üksust.

Vene-poolne sellise sõjatehnika tootmise kiirendamine ja TOS-1A «Solntsepjok» suurenenud roll Ukraina konfliktis viitab asjaolule, et Putin rõhub selle relva ulatuslikule psühholooglisele mõjule. Kuna tegemist pole täppisrelvaga, vaid laus-tapva ja kõikehävitava relvasüsteemiga, siis võib see külvata hirmu ja tõstatada nii eetilisi kui rahvusvahelise õiguse valda minevaid küsimusi, mis sõdijale endale siiski korda ei lähe.

Allikad: Army Recogition, Wikipedia 

Tagasi üles