«MAAILMALÕPU» TÕRJUJAD CERNi tuumauuringute kiirreageerijad hakkavad sõitma Eestis arendatud platvormidel

tehnika.postimees.ee
Copy
Selline näeb välja CERNi maa-alune osakestekiirendi, mille kõrval hakkab sõitma Eestis arendatud kiirreageerimisplatvorm.
Selline näeb välja CERNi maa-alune osakestekiirendi, mille kõrval hakkab sõitma Eestis arendatud kiirreageerimisplatvorm. Foto: Denis Balibouse / Reuters / Scanpix

Eesti insenerid võitsid Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) hanke, et luua Šveitsi-Prantsuse piiril asuva maailma suurima osakestefüüsika labori hiigeltunnelites liikuvad platvormid, millega päästemeeskonnad saavad kiiresti jõuda ohutusplokkide ja seadmete liigutamise taristut parandama.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul on see Eesti majanduse jaoks oluline läbimurre, sest Eesti insenerid edastasid ülikõrgete nõudmistega hankes Suurbritannia, Itaalia ja Belgia konkurente.

«Väheoluline pole ka see, et need CERNi ohutust toetavad platvormid arendab parimas mõttes tavaline Eesti masinatööstusettevõte, OÜ Eesti Kraanavabrik. Maailma inseneeria tipus ei tegutse enam ainult üksikud Eesti idufirmad, vaid paljud paarkümmend aastat tagasi alustanud Eesti tööstusettevõtted on tänaseks sealmaal, et Euroopa Liidus kvaliteedi poolest konkurente kuigivõrd ei leidu,» ütles Haran.

Eesti Kraanavabriku juhi Rain Johansoni kirjelduse põhjal peab iga CERNis nõutud platvorm olema võimalikult kerge ja kiire, aga samas suutma kanda kahte spetsialisti koos erivarustusega.

«Kuna valmis tuleb olla ka tõsisemateks kriisiolukordadeks, peab platvorme saama tunneliseintes jooksvatel relssidel täpselt õigesse kohta liigutada käsitsi. Meie inseneride pakutud ülekandesüsteem lubabki viia mitu tonni kaaluva platvormi täpselt rikkepunkti isegi siis, kui kogu operatsiooni vältel elektrit ei ole,» rääkis Johanson.

Andri Haran selgitas, et kuigi ka hanke maht on märkimisväärne, sest konstrueerida, disainida, arendada ja toota tuleb 15 eri suuruses platvormi, on veelgi enam tegu olulise põhimõttelise läbimurdega.

«See on kvaliteeditõestus nii konkreetsele võitjale kui Eesti masinatööstusele laiemalt. Selle referentsi najal on Eesti ettevõtjatel jälle lihtsam Skandinaavia alltöövõtu sõltuvusest vabaneda ja kallimate Eestis arendatud toodetega otse Kesk-Euroopa turgudele minna,» kinnitas Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles