Kes kaitseb meid drooni võõra pilgu eest koduhoovis?

Tüütu luurava drooni vastu võitlemine võib tunduda üsna võimatu. Foto: Frederick Adegoke Snr. / Pixabay

Mida teha drooniga, mis juba teist päeva hoovi kohal tiirutab ja näib tundvat kahtlaselt palju huvi terrassil päikesevanni võtvate elanike vastu? Küsimuse üle arutlevad TGS Balticu vandeadvokaat Liisa Levandi ja jurist Hannamari Bachmann.

Maikuu päike sirab eredalt ning toob suure osa meist pärast pikka kaamost oma koduhoovi kevadet nautima. Paratamatult annavad endast aias märku tavapärased kutsumata külalised, nagu näiteks see keset muru uhkelt laiutav võilill. Kuid pole hullu – juurime välja. Aga mida teha selle drooniga, mis juba teist päeva hoovi kohal tiirutab?

Droonide lennutamine tekitab üha enam küsimusi

Õiguskantsler viitab oma eelmise nädala märgukirjas justiitsministrile, et üha sagedamini jõuavad temani küsimused droonide juhtimise õiguse kohta teise isiku kinnistul ning eraisiku võimaluste kohta häiriv droon ise alla tuua.

Seejuures on viidatud ka olukordadele, kus pealtnäha sama droon juhitakse kinnistule pidevalt, mis selgelt häirib kinnistu valdajate rahu. Droonist tulenev müra võib ju olla üks pahameele põhjuseid, kuid ilmselt suuremgi on inimeste mure oma privaatsuse pärast.

Andmekaitse inspektsiooni seisukoht on üldiselt range

Kaamerate kasutamise temaatika on andmekaitse inspektsiooni huviorbiidis olnud juba aastaid. Ka nende postkastis pole küsimused erinevate jälgimisseadmete kasutamise kohta tavatud, vaid pigem regulaarne nähtus. Seejuures puudutavad paljud päringud naabrite poolt jälgimisseadmete kasutamist. Palju küsitakse just statsionaarsete valvekaamerate kasutamise kohta.

Veel hiljuti on vastuses sellesisulisele päringule rõhutatud, et iseenda kinnistu filmimisel on tegemist isiklikuks otstarbeks andmete töötlemisega ning isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded sellisele protsessile ei kohaldu, kuid kaamerast teavitav silt koos kontaktandmetega vajaks siiski paigaldamist.

Kui aga kaamera vaatevälja jääb kasvõi mingil määral ka naaberkinnistu, eeldab see juba põhjalikku vastandlike huvide kaalumise läbiviimist (õigustatud huvi analüüs), et tuvastada, ega kaamera kasutus liigselt puudutatud isikute huvisid ei riiva. Seejuures ei piisa üldsõnalisest tõdemusest, et kaamerat on vaja, vaid õigustatud huvi analüüs peab olema pikk, põhjalik ning varustatud praktiliste näidetega, mis tõendaks kaamera kasutamise vajadust.

Aga kuidas on lood naaberkinnistut filmiva drooniga?

Siin tundub andmekaitse inspektsiooni seisukoht olevat hoopis leebem.

Kui drooniga jäädvustatakse inimesi isiklikuks otstarbeks, ei pea neilt nõusolekut küsima, kuid käituda tuleb mõistlikult – just nii öeldakse transpordiameti drooni lennutamise reeglite lehel viidatud andmekaitse inspektsiooni seisukohas. Tuuakse välja, et üksnes juhul, kui drooniga tehtud pilti või videot näeb suurem inimeste ring kui lennutaja lähikondsed, tuleb järgida isikuandmete töötlemisele kehtivaid üldreegleid. Seejuures ei tundu rolli mängivat drooni lennutamise koht – lennuta naabrihoovis palju soovid. Millest selline vahetegemine, ei selgu.

Drooni märgistamine häiritud elanikku ei aita

Küsimus isiku õiguste kaitsevõimalustest on paraku keeruline. Keskne probleem siin on teadmatus, kes drooni lennutab ning mida ja milleks sellega üldse tehakse.

Kui drooni lennutaja just ise drooniga kaasa ei jaluta, ei ole võimalik teda tuvastada. Teadmata drooni omanikku, pole aga kedagi, kellelt nõuda enda õiguste rikkumise lõpetamist.

Kaameraga varustatud droonide omanikel on üldiselt kohustus ennast registreerida mehitamata õhusõiduki käitajaks, mille tulemusel väljastab transpordiamet individuaalse koodi, mis tuleb kleepida drooni külge. Selle abil peaks teoorias olema võimalik drooni omanikku tuvastada.

Küll aga sõltub nii registreerimine kui koodi drooni külge kleepimine puhtalt drooni käitajast ja tema südametunnistusest. Samuti ei ole drooni tavapärast lendamiskõrgust arvestades enamjaolt võimalik koodi maa peal seistes lugeda. Ehk selleks, et koodi lugeda, tuleks droon ikka esmalt kuidagi kätte saada.

Koos drooniga võib endale kahjunõude kaela tõmmata

Üksnes korrakaitseorganil on õigus sundida drooni maanduma. Samas on politsei kutsumine üsna ebaefektiivne lahendus.

Nagu ka õiguskantsler oma märgukirjas välja toob, on droon politsei saabumise ajaks enamasti mujale lennanud. Seetõttu ei ole ka politsei abiga võimalik üldjuhul drooni lennutajat tuvastada ega lendamist takistada.

Kui aga alustada ise drooni vastu «politseioperatsiooni» ning püüda see alla tuua, võib koos drooniga hoopis endale kahjunõude kaela tõmmata. Pahane drooniomanik, kes enda meelest käitus mõistlikult ja ühtki seadust ei rikkunud, võib näiteks soovida, et tema lõhutud drooni väärtus hüvitataks. Droonide hinnad varieeruvad paarikümnest eurost tuhandete eurodeni, mistõttu võib püüd päästa end drooni eest päädida hoopis vaidlusega drooni omanikule tekitatud kahju üle.

Põhjendamatult vähe tähelepanu

Olukorras, kus statsionaarsete kaamerate kasutamine saab juba aastaid praktikas väga palju tähelepanu, on kaameratega varustatud droonid jäänud põhjendamatult tagaplaanile. Näib, nagu oleks droonide puhul võetud hoiak, et kuna reguleerimine võib praktikas olla keerulisem, siis polegi midagi teha ning parem on teemast mitte rääkida.

Samas ainuüksi reguleerimise keerukus pole põhjendus, et jätta probleemiga tegelemata. Arvestades üha sagenevaid küsimusi ja pahameelt droonide kasutamise suunal, on ilmselge, et ainult drooni lennutajate mõistlikkusele loota ei saa. Vaja on selgemaid reegleid, mis arvestaks droonide võimekusega ning võimaldaks tasakaalustada droonide kasutusega kaasnevat võimalikku privaatsuse riivet üksikisikutele, kellel täna efektiivsed kaitsemeetmed drooni vastu sisuliselt puuduvad.