USA ehitab uue põlvkonna raketikilbi – vanamoodi enam ei saa

Lockheed Martini NGI raketi start. Digikunstniku nägemus. Foto: Lockheed Martin

• Pentagoni projekt lubab ületamatut õhukaitset uute relvade vastu.
• Arendatavad tõrjeraketid teevad paremini vahet peibutistel ja tegelikel ohtudel.
• Esimesed 20 teise põlvkonna raketti võtab Pentagon kasutusse juba 2027. aastal.

USA plaanib välja vahetada oma praeguseks vananenud raketikilbi, mis ei pruugi toime tulla uute ohtudega. Uus süsteem rakendub juba mõne aasta pärast.

Aprillis tegi Pentagon olulise sammu edasi aastakümneid kestnud püüdlustes arendada tõhusamat raketikilpi Ameerika Ühendriikide kaitseks. Raketikaitse Agentuur (Missile Defense Agency ehk MDA) teatas, et Lockheed-Martin koostöös Rocketdyne/L3Harrisega on valitud konkurendi Northrop-Grummani ees juhtima 17,7 miljardi dollari suurust programmi, mille eesmärk on ehitada teise põlvkonna tuumarakettide hävitamise platvorm Next Generation Interceptor (NGI).

Esimesed 20 uut NGI raketti, mida Pentagon plaanib hankida, võivad olla kasutusel juba 2027. aastaks.

Hankeleping sõlmiti aasta varem, kui oli planeeritud. MDA juht kindralleitnant Heath Collins teatas kongressile, et kiirendatud valik tehti nii lähiaastatel ees seisvate eelarvekärbete tõttu kui ka sellepärast, et agentuur oli oma otsuse juba suuresti langetanud.

Uus süsteem ei lase end peibutistest lihtsasti petta

Võrreldes praeguse Alaska osariigis kasutusel oleva 44 maapealse raketihävitajaga (Ground Based Interceptors ehk GBI), mis on osa USA mandriosa kaitsvast raketisüsteemist, peaksid tulevased NGI raketid näitama palju madalamat rikete määra. Samuti peaksid need olema võimelised paremini eristama peibutisi ja tabama rakette, mis manööverdavad õhutõrjet vältivalt. Uued kanderaketid parandavad aga kaitse paindlikkust ja kiirendust.

Õhutõrjeraketi start Hawaii baasist. USA raketikilp tegutseb juba möödunud sajandi keskpaigast ja on mõeldud tuumarünnakule vastamiseks. Foto: USA armee / Wikimedia Commons

Ennekõike aga on Pentagoni eelarvedokumentide järgi, millest kirjutas Popular Mechanics, iga NGI hävitusrakett mitme raketivastase hävitusvahendiga senise ühe asemel. See võib mitte ainult parandada tavaliste rakettide tabamise määra, vaid lubab hävitusrakettidel toime tulla vaenlase rakettidega, mis on kavandatud lennu ajal välja saatma mitu tuumalõhkepead, tuntud kui Multiple Independent Reentry Vehicles ehk MIRVs. Venemaa on just seda tüüpi tuumarakette viimasel ajal edasi arendanud.

Mitmepealised «lohed»

Näiteks võib Venemaa RS-18 Stilleto ICBM kanda kuut MIRVi, millest igaühel on 400-kilotonnine tuumalõhkepea – umbes 20 korda suurem kui 1945. aastal Jaapanile heidetud pommil. Seega kujutab iga läbilipsav MIRV tohutut ohtu elanikkonnale.

MDA arendab ka eraldi raketikaitsesüsteemi Glide Phase Interceptor (GPI) ja selle lepingu eest võistlevad nii Northrop Grumman kui RTX.

GPI on loodud hüperhelikiirusega liugrakettide (glide vehicles) tabamiseks, millel on samuti potentsiaali saada strateegilisteks tuumarelvadeks, kuid mis erinevad tavalistest ICBMi rakettidest lennuprofiili ja lennu ajal manööverdusvõime poolest.

Lisaks paremad radarid

Agentuur plaanib järgmise aasta eelarves ka radarite täiendamist, mis tuvastavad kaugel ja kõrgel lendavaid sihtmärke ning suudavad neid eristada ohututest lendavatest objektidest või peibutistest. 

Selleks saab AN/TPY-2 tüüpi kaugseire radarisüsteem (kuni 4700 km jälgimisalaga) vahendeid 587 miljonit dollarit, et uuendada ja säilitada 12 radari töövõimekust, lisaks jätkatakse ühe uue radari ehitamist. SBXi radarile (Sea-Based X-band Radar ehk SBX) aga eraldatakse 197 miljonit dollarit ning täiendatakse ka varajase hoiatuse radarisüsteemi COBRA DANE. Viimane on 1977. aastal Alaskal tööle rakendatud süsteem, mille antenn on 29 m läbimõõduga ja suunatud Kamtšatka poolsaare suunas. COBRA DANE töötab sagedusalas 1215–1400 MHz ja suudab jälgida nii väikeseid objekte, nagu korvpallisuurusi droone.