Päevatoimetaja:
Kaido Einama

HIRMUÄRATAV RELV Hiinlased testisid elektromagnetilist kahurit (2)

Copy
Rööbaskahurit nähti Hiina Type 072 mereväealusel juba 2018. aastal (pildil). Nüüd selgub, et merevägi pole võimsa magnetrelva arendust unustanud ja katsetab seda edasi.
Rööbaskahurit nähti Hiina Type 072 mereväealusel juba 2018. aastal (pildil). Nüüd selgub, et merevägi pole võimsa magnetrelva arendust unustanud ja katsetab seda edasi. Foto: Hiina merevägi / SCMP

Hiina uus hiiglaslik kahur tulistab välja metalli, millele annab tohutu kiirenduse elektromagnetiline «kahuritoru». Lõhkeainet pole sellise relva puhul vaja – hüperhelikiirusel metallitükk on ise juba ülimalt purustava jõuga.

Esimene selline laskemoon plaaniti katse käigus lennutada 14 kilomeetri kõrgusele, mis on USA vargpommitaja B-2 lennukõrgus. Relvaga loodeti saavutada üsna hea laskeulatus. Teiseks suureks plussiks oli muidugi see, et lõhkeainet pole vaja, kahur töötab elektromagnetitega ja seda võib lõpmatuseni kasutada, kui vaid metalli ja elektrit jätkub.

Relv, mida võib nimetada hüperhelikiirusega relsskahuriks, kasutab laskemoona kiirendamiseks elektromagnetite rida. See saadab metallist raske objekti teele tohutu kiirusega, mis hävitab kõik oma teel. Maapinnaga või soomusega kokku põrgates tekitab see kraatri nagu meteoriidiplahvatus.

Ka Euroopa Liit arendab elektromagnetilist rööbaskahurit. Selle laskemoon näeb välja nagu lihtsalt täismetallist välja voolitud raketikujuline tahke keha. Löögijõu annab tohutu kiirus ehk kineetiline energia.
Ka Euroopa Liit arendab elektromagnetilist rööbaskahurit. Selle laskemoon näeb välja nagu lihtsalt täismetallist välja voolitud raketikujuline tahke keha. Löögijõu annab tohutu kiirus ehk kineetiline energia. Foto: EDA

Kuid võimsa relva demonstratsiooni käigus ei läinud kõik oodatult. South China Morning Posti teatel tulistas relsskahur täppisjuhitava pommi välja, aga kuna see ei jõudnud ettenähtud kõrgusele, kuulutati katse ebaõnnestunuks.

Pärast tulemuste analüüsi leiti, et ehkki pomm ületas viiekordselt helikiirust (Mach 5), ei saavutanud see oodatud tulemusi.

Mereväe katses osalenud meeskond avastas, et laskemoona pöörlemiskiirus oli tõusu ajal liiga suur, põhjustades soovimatu kõrvalekalde. 

Ebaõnnestumist kõrvale jättes on eksperiment ise siiski oluline, arvestades, et vaid mõni kuu tagasi plaanis Hiina luua teise ülitugevate magnetitega kahuri, mille eesmärk oli saata astronaudid Boeing 737 lennuki suurusel kosmoselaeval kosmosesse.

Sedasama on plaaninud ka USA kosmoseagentuur NASA juba 1990ndatel, kuid astronaute tulistava relsskahuri (rail gun) ehitamine tuli rahapuuduse tõttu pooleli jätta. Mõni aasta tagasi katsetati ka linguga satelliidi taevasse heitmist, kuid selle lahenduse tsentrifugaaljõud on nii suur, et inimesi orbiidile saata niimoodi ei saa.

Kineetilist energiat kasutavat kahurit (projekt PILUM) arendab ka Euroopa Liidu kaitseagentuur EDA.

Lu Junyong ja tema meeskond, kes Hiinas uue relvaga tegelesid, tuvastasid oma katse probleemi põhjuse tehisintellekti abil ja pakkusid lahendusi eelretsenseeritud artiklis. See näitas, et Hiina jätkab oma hüperhelikiirusega rööbaskahuri tehnoloogiate arendamist. Kui selline relv peaks valmis saama, mida hiinlased plaanivad 2025. aastaks, oleks see kõige võimsam mereväe relv, kirjutab National Interest.

Vaata videost, milline on elektromagnetilise kahuri tööpõhimõte:

Tagasi üles