Teadlane: tehisaru pühib inimkonna Maalt – pääsemise tõenäosus on kaduvväike

Saja aastaga on inimkond kadunud? Yampolskiy hoiatab, et selle aja jooksul on üsna raudkindlalt tehisintellekt meid minema pühkinud. Foto: Withering_tree / Pixabay

Veelgi kindlamalt võib maailmalõpp saabuda tehisintellekti (TI) käe läbi kui tuumasõjaga, selgus teadlase kurjakuulutavast prognoosist tulevikuks. Kuid küsimus on veel, millal see juhtub? Praegune tehisaru pole veel nii ohtlik, kuid võib ühel hetkel hävitavaks areneda.

Hiljuti toimunud ühest laiapõhjalisest teadlaste küsitlusest selgus, et vaid 5-protsendilise tõenäosusega võib inimkond välja surra just kunstmõistuse arengu tõttu. Nüüd on aga tuntud visionäär ja teadlane selle numbriga palju karmim ja eriti pääsemislootust ei jätagi, kui me just ei lõpeta otsustavalt «selle ohtliku mängu mängimist».

Roman Yampolskiy ennustab ette pikemalt kui hiljuti toimunud teadlaste küsitlus ja pakub välja, et tehisaru võib hävitada inimkonna 99,9-protsendilise tõenäosusega järgmise saja aasta jooksul. Seega pääsemislootust on meil jäänud kõigest 0,1 protsenti.

Mõned teadlased on kunstliku intellekti suhtes ülimalt negatiivselt meelestatud. Üks selline teadlane ongi Louisville'i ülikooli arvutiteaduste lektor Roman Yampolskiy, kes kuulub kindlalt nn hukatuse kuulutajate leeri.

Hiljutises Lex Fridmani podcast'i episoodis ennustas ta just 99,9-protsendilist võimalust, et TI võib järgmise saja aasta jooksul inimkonna hävitada.

«Kui me loome üldise superintelligentsi, ei näe ma inimkonnale pikas perspektiivis mingit head väljavaadet,» ütles Yampolskiy Fridmanile, «ainus viis seda mängu võita on mitte seda mängida.»

Kuidas hukk saabub?

Yampolskiy käsitlus TI tehnoloogiate arendamise riskidest on äärmiselt murettekitav, viidates juba olemasolevate suurte keelemudelite põhjustatud kaosele.

«Need on juba teinud suuri vigu,» ütles ta, «meil on olnud õnnetusi, neid mudeleid on lahti muugitud. Ma ei usu, et on olemas ühtki suurt keelemudelit, mida keegi pole suutnud panna tegema midagi, mida arendajad ei kavatsenud lubada.»

Yampolskiy jaoks on see oht, mida me ei suuda isegi ette kujutada.

«Superintelligents leiab kindlasti midagi täiesti uut, täiesti superlahenduse,» ütles ta Fridmanile, «me ei pruugi isegi ära tunda, et see on võimalik, kuid nii saavutatakse meie kõigi lõpp.»

Yampolskiy väitis, et võimalused, et TI just nii teeb, ei pruugi ulatuda saja protsendini — kuid see võib olla väga lähedal sajale. «Kui süsteem teeb miljard otsust sekundis ja me kasutame seda sada aastat, siis peab ikkagi selle probleemiga tegelema.»

Tehisaru riskide suhtes lähevad arvamused täiesti lahku

Riskide teema on juba toonud mitmed silmapaistvad TI kogukonna liikmed avalikkuse ette oma ennustustega.

Meta tehisaru juhtivteadlane Yann LeCun, Google'i Ühendkuningriigi tehisaru juht Demis Hassabis ja endine Google'i tegevjuht Eric Schmidt on kõik hoiatanud, et see tehnoloogia võib kujutada endast eksistentsiaalset ohtu. Ka Eesti tehnoloogiavisionäär ning -ettevõtja Jaan Tallinn on soovitanud sellel teemal arenduses pausi pidada.

Kuid nagu näitas tänavu aasta alguse poole tehtud uuring, on tippteadlaste arvamused siiski kaugel konsensusest ja kõiguvad ohuhinnangus mõnest protsendist 99,9ni. Tõsisemad teadusmeetodid ennustamaks, kuhu meie praegune TI-sõltuvus meid kaugemas tulevikus viib, on samuti alles lapsekingades.

Kokkuvõttes peaks muidugi ka Yampolskiy kommentaare võtma piisava annuse ettevaatusega. Päevad Maal ei pruugi veel olla loetud. Samas on meie planeedil palju muidki eksistentsiaalseid ohte, millega tuleb arvestada ja mis võivad meid raputada veel enne, kui uus loodud tehisintellekti-maailmalõpp saabub, kirjutab Futurism.