JÄRELVAADATAV Kompostiv inimene – kuivkäimlad linnas ja maal – kas see päästab maailma? (1)

tehnika.postimees.ee
Uuendatud 11. juuni 2024, 12:12
Copy
Maailma vetsupäeval 2021. aastal tutvustati ka Gatesi toel arendatud kuivkäimlat, millest tahkeid jääke peaks ära viima vaid kord nädalas. Pandivere veepäeval sellist tehnoloogiat ei näidata.
Maailma vetsupäeval 2021. aastal tutvustati ka Gatesi toel arendatud kuivkäimlat, millest tahkeid jääke peaks ära viima vaid kord nädalas. Pandivere veepäeval sellist tehnoloogiat ei näidata. Foto: Bill & Melinda Gatesi fondi avastuskeskus

13. juunil toimub Pandiveres Puhta Vee Teemapargis järjekorras juba neljas konverents, mis tutvustab muu hulgas kuivkäimlaid kui lahendust veesäästuks. Postimees teeb konverentsist ülekande.

Sageli küsitakse, miks on vaja mõelda ja rakendada nüüdisajal, kui on olemas vesiklosetid, sellist justkui aegunud lahendust, nagu kuivkäimla. Tegelikkuses on olukord nüüdseks sootuks muutunud ning sobilikke kuivtualettide lahendusi on loodud ka linnaoludesse ja kõrghoonetessegi.
 

Ülevaade kuivkäimla tehnoloogiatest

Kuivkäimlad, mida kutsutakse ka kompostkäimlateks või veeta käimlateks, on sanitaartehnilised süsteemid, mis ei kasuta loputamiseks vett. Need tehnoloogiad pakuvad märkimisväärseid keskkonnaeeliseid, eriti veesäästul ja jäätmekäitluses.

Kuivkäimlate tüübid

Kompostkäimlad

Need käimlad lagundavad inimese jäätmed kompostiks aeroobse lagundamise teel. See protsess hõlmab orgaanilise aine lagundamist mikroorganismide abil hapniku juuresolekul, tootes komposti, mida saab kasutada mullaparandajana.

Uriini eraldavad kuivkäimlad (UEKK)

Need käimlad eraldavad uriini väljaheidetest, võimaldades tõhusamat kompostimist ja toitainete taaskasutust. Uriini saab pärast minimaalset töötlemist kasutada otse väetisena.

Põletuskäimlad

Need süsteemid põletavad jäätmeid kõrgel temperatuuril, muutes need steriilseks tuhaks. Need on vähem levinud ja seda just kõrge energiavajaduse tõttu.

Bill Gatesi eestvedamisel on loodud selline linnadessegi sobilik kuivkäimla:
 

Eksikaatorkäimlad

Need süsteemid kuivatavad jäätmeid, et vältida mikroobide aktiivsust, sageli kasutades päikeseenergiat või ventilatsiooni kuivatamise saavutamiseks.

Mõju puhtale veele ja veesäästule

Veesääst

Kuivkäimlad pakuvad olulisi eeliseid veesäästu ja veevarude kaitsel.
Traditsioonilised loputuskäimlad kasutavad umbes 6–15 liitrit vett loputuse kohta. Kuivkäimlad välistavad selle vajaduse, säästes märkimisväärses koguses vett, mis on eriti oluline kuivades piirkondades ja kohtades, kus on veepuudus.

Veevarude kaitse

Jäätmete mittejuhtimine veekogudesse väldib jõgede, järvede ja põhjavee saastumist patogeenide ja toitainetega. See aitab säilitada looduslike veevarude kvaliteeti.

Toitainete taaskasutus

Kompostkäimlad ja UEKKid võimaldavad inimese jäätmetest taaskasutada toitained, nagu lämmastik, fosfor ja kaalium. Need toitained saab mullale tagasi anda, vähendades keemiliste väetiste vajadust ja parandades mulla viljakust.

Rakendamine maapiirkondades

Maapiirkondades, kus veevarustus ja kanalisatsioonitaristu võivad olla piiratud, pakuvad kuivkäimlad praktilisi ja jätkusuutlikke sanitaarlahendusi.

Kuluefektiivsus

Kuivkäimlad on sageli odavamad paigaldada ja hooldada, võrreldes tavapäraste kanalisatsioonisüsteemidega, muutes need sobivaks madala sissetulekuga maapiirkondadele.

Paranenud sanitaartingimused

Need võivad parandada sanitaartingimusi, pakkudes ohutut ja hügieenilist jäätmekäitlusmeetodit ning vähendades veepõhiste haiguste riski.

Põllumajanduslikud eelised

Kuivkäimlatest saadud komposti saab kasutada kohaliku põllumajanduse edendamiseks, toetades toiduga kindlustatust ja jätkusuutlikke põllumajanduspraktikaid.

Rakendamine tiheasustusaladel

Linnapiirkondades on kuivkäimlate kasutamine ja integreerimine seotud suurema hulga lahendamist vajavate probleemidega, kuid need pakuvad ka võimalusi jätkusuutlikuks arenguks.

Ruumipiirangud

Linnakeskkonnad nõuavad kompaktseid ja tõhusaid kuivkäimlate lahendusi. Innovatiivsed mudelid, nagu iseseisvad üksused või kõrghoonetesse integreeritud käimlad ning asjakohane tehnoloogiline innovatsioon, aitavad üle saada ruumipiirangutest. Osa neist piirangutest on seotud asjaoluga, et juba loodud kanalisatsioonisüsteemi laiendamine on raske, kulukas või lihtsalt võimatu. Nii ongi vaja uusi lahendusi, mis võimaldaks ehitada hooneid, ka kõrghooneid, kus kanalisatsioon on lahendatud uuel viisil.

Taristuga integreerimine

Linnades peavad kuivkäimlad olema osa suuremast jäätmekäitlusstrateegiast, mis hõlmab komposti regulaarset kogumist ja töötlemist. See nõuab koostööd munitsipaalteenuse ettevõtetega ja olemasoleva taristu kohandamist.

Avalik heakskiit

Linnaelanikel võivad olla kuivkäimlate kasutamise suhtes kõhklused kultuuriliste arusaamade ja tundmatuse tõttu. Avalikud teavituskampaaniad ja haridusprogrammid on olulised aktsepteerimise ja kasutuselevõtu edendamiseks.

Keskkonnamõju

Kuivkäimlate rakendamine linnades võib märkimisväärselt vähendada linna veejalajälge ja vähendada koormust reoveepuhastusjaamadele, aidates kaasa säästlikumale linnakeskkonnale.

KONVERENTSI PÄEVAKAVA

09.30–10.00 saabumine ja allikavesi/taimetee/kohv, kohaloleku häälestus

10.00–10.10 korraldajate tervitus ja päeva sissejuhatus, ohutusteave, 2023. aasta sõnause võitnud uute sõnade avalikustamine

10.10–10.25 Avasõnad ütleb Mait Kriipsalu, Eesti Maaülikooli professor

10.30–10.50 Arvi Uustalu, Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja: Valmisolek kriisiolukorras käimlamajanduse ja joogivee varude tagamiseks kodus, avalikes varjumiskohtades ja varjumiseks kohandatud kortermajade keldrites ja kerksuskeskustes

10.50–11.10 Aare Kuusik, OÜ Vetepere juhataja: Kriisikindel reoveekäitlus oma kinnistul

11.10–11.30 Raini Kiukas, Global Dry Toilet Association of Finland: tervitused uuelt Põhjamaade organisatsioonilt Tamperest (veebis)  (NUSWAC/Huussi2040)

11.30–11.45 Veepaus

11.45–12.00 Peep Tobreluts, TÜ VKA ringtehnoloogia lektor: Teholoogiauudised Veneetsia arhitektuuribiennaalilt ja mujalt maailmast, uus seadusandlus

12.00–12.40 Hannamaija Fontell, Biolan OY (veebis) ja Erkki Altrov, Biolan Baltic OÜ müügijuht: off-grid-käimlate ja kompostimise tehasetooted ning nende eripärad

12.40–13.15 Ayumi Matsuzaka ja Christian Schloh: kompostitavad mähkmed: idee, edulugu ja tulevik (https://dycle.org)

13.15–14.10 Lõuna ja tutvumine stendiettekannetega (Biolan, Bio-Kem, Trobolo, Kekkilä, EO Map, Maaülikool, Tehnikaülikool, Arhitektuurikool, EKA, Pärandpeldik)

14.10–14.30 Henri Kopra või Piret Anier, arhitektid: Ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamine arhitektuuris ja eeskuju andvad lahendused kogukonnaaedade näitel, vesi ja toitainete ringmajandus, käimlad ja kompostimine

14.30–14.50 Anneli Ohvril, Kompostiljon: Kompostimine kui toitainete ringmajandus

14.50–15.10 Piret Pihtjõe, aednik: Aed kui jätkusuutliku elu tagatis, kuidas majandada tarbeaeda ning tagada toiduturvalisus läbi toitainete ringmajanduse

15.10–15.25 Veepaus

15.25–16.00 Madis Vasser, TÜ teadur: Kokkuvõte konverentsist, esinejate paneel, lõppsõnad

16.00–17.00 Puhta Vee Teemapargi off-grid (taristu) süsteemide tutvustus ja ringkäik (autonoomne elekter, käimlad, kompostimine jms)

Tagasi üles