USAs linnapeaks pürgiv kandidaat plaanib enda asemel tehisaru linna juhtima panna

«Oled sa robot või inimene?» Kui linnapeaks valitakse mees, aga tema asemel asub juhtima robot, siis kumb lõpuks linna valitseb? Foto: Aberrant Realities / Pixabay

Ehkki tehisintellekt ei saa ise valimistel osaleda, on USAs Wyomingi osariigis otsustanud masina «lihast ja luust nukuna» valimiskarusselli söösta inimene, kes lubab pärast valituks saamist jätta kõik otsused ja kohustused kunstmõistuse kanda.

Victor Miller, kes kandideerib Cheyenne'i linnapeaks Wyomingi osariigis USAs, on teinud ebatavalise kampaanialubaduse: kui ta valitakse, ei langeta otsuseid mitte tema, vaid tehisintellekti algoritmid.

Ta nimetab end VICiks ehk Virtuaalseks Integreeritud Kodanikuks (Virtual Integrated Citizen) ja ta on loonud tavalise ChatGPT-põhise vestlusroboti lisaäpi, mis kandidaadi sõnul on targem ja seadustega paremini kursis kui paljud praegused ametnikud.

«Ma sain aru, et see lahendus on palju targem kui mina ja mis veelgi olulisem, palju parem, kui mõned praegused avalikud teenistujad,» ütleb Miller. Tema sõnul langetaks edaspidi otsuseid VIC, samal ajal kui Miller ise on lihtsalt «lihast ja luust nukk», kes osaleb koosolekutel, allkirjastab dokumente ja täidab muid linna juhtimisega seotud ülesandeid ning räägib seda, mida tehisintellekt ette ütleb.

Seadus kätt ette ei pane: robot ja inimene saaksid kandideerida

Küsimus, kas VIC ja Miller saavad üldse koos kandideerida, on endiselt lahtine. Kuna robotil ei ole seaduslikku õigust ametisse asuda, on Miller tehniliselt kirjas ka valimissedelil.

Kui Miller läks maakonna ametniku juurde oma kandidatuuri registreerima, ütles ta, et tahtis kasutada nime Vic ilma perekonnanimeta: «Ma lugesin seadust ja see ütles, et sa pead printima nime, millega sind tavaliselt kutsutakse. Enamik inimesi kutsub mind Vic. Minu nimi on Victor Miller. Seega on sedelil Vic lühend Victor Millerist, inimesest.»

Wyomingi riigisekretär Chuck Gray ütles ajakirjale Wired, et nad jälgivad olukorda väga tähelepanelikult, et tagada valimisseaduse ühetaoline kohaldamine. Gray sõnul peab iga kandidaat olema «kvalifitseeritud», mis tähendab, et ta peab olema päris inimene. Gray saatis ka kirja maakonna ametnikule, milles väljendas muret VICi suhtes ja soovitas Milleri kandidatuuri tagasi lükata.

Rikub valimiste vaimu

Ehkki seaduses selle teema kohta midagi otseselt kirjas pole, on Gray arvates siiski taoline käitumine otseselt valimiste vaimu ja põhimõtteid rikkuv: «Isegi kui VICi esindaks Miller, võib see ikkagi seadust rikkuda, kuna Milleri täielik ees- ja perekonnanimi ei ole sedelil.»

Sellise lihtsa nipiga õnnestuks valimiste korraldajal ka roboti juhitav kandidaat kõrvaldada, usuvad kohalikud vaatlejad.

VIC põhineb OpenAI ChatGPT 4.0 keelemudelil ja Miller ei küsinud ettevõttelt OpenAI luba oma roboti linnapeana kasutamiseks. OpenAI-l on konkreetsed juhised, kuidas nende tooteid võib valimistel kasutada, kuid pole kirjas mitte midagi roboti poolt kandidaadi juhtimise kohta.

OpenAI esindaja Liz Bourgeois ütles Wiredile, et ettevõte «on võtnud kasutusele vahendid sellise GPT kasutamise vastu, kuna see rikub ettevõtte poliitikat poliitilise kampaania korraldamisel.»

Miller ise siiski loodab, et OpenAI ei ühenda VICi lahti, kuid linnapeakandidaat on valmis selle vajadusel Facebooki firma Meta keelemudeli Llama 3 peale üle viima, mis on avatud lähtekoodiga.

Kuidas robot linnavalitsust juhiks?

VIC koos Milleriga astub valitsuses vastu ametisolevale Patrick Collinsile ja teistele konkureerivatele kandidaatidele. Collins ei vastanud ajakirjanike kommentaaripalvele oma tehisintellekti juhitava vastase kohta.

Miller ütleb, et robotil on inimkonkurentide ees palju eeliseid. Näiteks andis ta VICile Cheyenne'i linnavolikogu koosolekute dokumendid — e-kirjad, avalikud dokumendid, teatised — mida võib igal koosolekul olla sadu. Nende analüüsimise kaudu teeb VIC selgeid poliitikasoovitusi, määrab kindlaks, mis on oluline ja otsustab, kuidas volikogu koosolekutel võiks hääletada.

«On ebatõenäoline, et inimene suudaks lugeda, ütleme, üle 400 toetava dokumendi koosolekute vahele jääva aja jooksul,» ütleb ta, «VIC aga suudab seda teha hetkega, leides e-kirju või infot, kus valijad on oma olulisi muresid väljendanud.»

Tehisintellekt on juba hakanud ka seadusandjaks

Hiljuti jäi USAs Arizona osariigi esindaja vahele sellega, et kasutas tehisaru uue seaduse teksti loomisel, mis reguleerib valimistel süvavõltsinguid. Vestlusrobot ChatGPT nimelt  kirjutas osa seadusest, täpsemalt selle osa, mis määratleb, mis on süvavõltsing.

Vabariiklase Aleksandr Kolodini eelnõu, mis võeti mõlemas kojas ühehäälselt vastu ja mille demokraadist kuberner allkirjastas mai lõpus, lubab Arizona saadikutel või elanikel paluda kohtunikul teha kindlaks, kas oletatav süvavõltsing on tõeline või mitte, andes võimaluse tehisintellekti väiteid ümber lükata. Keegi ei teadnud, et selle seaduse teksti söötis neile ette hoopis masin ise, millega võidakse süvavõltsinguid teha.