AK ⟩ Millist elektriautot Eestis päriselt vajataks?

Mõned KIA elektrisõidukid võimaldavad kahesuunalist elektriliikumist. 3,6 kW on märkimisväärne võimsus, aga terviklikult sellest elektrikatkestuse korral eluolu taastamiseks Eestis ei piisaks. Kui sageli me ikka sel moel kaldapealsel kohvi keedaksime või särki triigiksime? Foto: Kia

Elektriautod on kohal, neid ostetakse ja lisaks käib ka tõsine autosõda: Hiina riigi doteeritavad elektriautod on pinnuks silmas nii Euroopas kui ka Ameerikas. Nende tulevik võib aga olla see, et nad on ühtlasi kodune akupank.

Auto, nii ka elektriauto on jätkuvalt siiski luksuse, mugavuse ja hinna kolmnurka jääv kaup. Selle ökoloogilisust eksponeeritakse peaasjalikult seeläbi, et see töötab elektriga – elektriauto kulgemise ökoloogiline jalajälg on nii suur, kui see on elektritootmisel, ja ei grammigi rohkem.

Pigem on see jalajälg aga suurem, sest 18–25 kWh/100 km läbimiseks kulutav auto eeldab ka aku laadimist, sealgi väike kadu. Sisepõlemismootorite kõrgajal, kus kütusekulu kedagi väga ei morjendanud, müüdi autosid kui vabadust andvaid aparaate: inimene üksi või paar näiteks kabrioletis ning kihutamas kauni maastiku taustal siledat asfaldiriba mööda. Hea, kui mõni kotkas, tõusev või loojuv päike lisaks.