Päevatoimetaja:
Kaido Einama
Saada vihje

TABAMATU TUVASTATUD Tehiskaaslasega suudeti esimest korda tuvastada hüperhelikiirusel rakett

Copy
See kunstniku nägemus kujutab L3Harris Technologiesi jälgimiskihi satelliiti, mis on loodud hüperhelirelvade jälgimiseks ja sihtimiseks kosmosest.
See kunstniku nägemus kujutab L3Harris Technologiesi jälgimiskihi satelliiti, mis on loodud hüperhelirelvade jälgimiseks ja sihtimiseks kosmosest. Foto: L3 Harris Technologies

Hüperhelikiirusel raketid, mida omavad nii Venemaa kui Hiina, on nende riikide sõnul olnud «tabamatud» ülisuure kiiruse ja mitteballistilise teekonna tõttu ehk kordades helikiirust ületavad relvad suudavad lennu jooksul korduvalt oma suunda muuta. Kui seni on neid olnud üsna raske tabada, siis nüüd prooviti sellega hakkama saada satelliitide abiga.

Esmakordselt tuvastasid sel aastal USA raketijälgimissatelliidid hüperhelikiirusega sihtmärgi, mis on uue tehnoloogia suur läbimurre taoliste relvade avastamisel ja jälgimisel.

Ühendriikide hüperhelikiirusega rakettide jälgimissatelliidid tuvastasid esimese hüperhelikiirusega katseraketi, teatas Raketikaitseagentuur (Missile Defense Agency ehk MDA). Testi täpset kuupäeva pole küll avalikustatud, kuid sihtmärk lasti tõenäoliselt välja Wallopsi saarelt Virginias, kirjutab Satnews.

MDA tegi selle teadaande kõigest nädal pärast seda, kui agentuur avalikustas, et kavatseb varsti selliseid teste läbi viia. Satelliidid, millel on vastav nn hüperhelikiirusega ja ballistiliste sihtmärkide jälgimise kosmoseandur (Hypersonic and Ballistic Tracking Space Sensor ehk HBTSS), saadeti orbiidile veebruaris.

Planeet jälgimise alla

HBTSS on loodud pakkuma MDA-le varajast hoiatust võimalike hüperhelikiirusega rakettide kohta, mis võivad kanda ka tuumapead. Praegu on kasutusel vaid maapealsed süsteemid, mis on küll moodsad, kuid nende nägemisulatus on mõistagi piiratud Maa kumeruse ja hüperhelikiirusega rakettide lennutrajektoori tõttu.

Orbiidil olevad satelliidiandurid saavad aga takistusteta vaate üle planeedi, aidates täpsemalt ja kiiremalt tuvastada üsna ohtlikke relvi, mida näiteks Venemaa on nimetanud tabamatuteks.

Hüperhelikiirusel relvad on üliraskesti tõrjutavad, kuid uued kosmosesüsteemid peaksid aitama neid jälgida ja tuvastada kosmosest.
Hüperhelikiirusel relvad on üliraskesti tõrjutavad, kuid uued kosmosesüsteemid peaksid aitama neid jälgida ja tuvastada kosmosest. Foto: L3 Harris Technologies

MDA on ühtlasi USA Kaitseministeeriumi juhtiv agentuur hüperhelikiirusega relvade vastase kaitse osas.

Süsteem võib jälgida ka maailmas toimuvaid relvakonflikte ja tuvastada rakette igal pool, kirjutab Interesting Engineering.

Jälgimissatelliidid olid edukad

Esialgsed teated MDA-lt näitavad, et kosmoseandurid kogusid pärast rakendamist edukalt andmeid, ütles agentuur 14. juuni avalduses.

MDA-l ja Kosmosearendusagentuuril (Space Development Agency ehk SDA) on juba orbiidil kümme rakettide jälgimise satelliiti. Neist kaheksa kuuluvad SDA-le, ülejäänud kaks aga MDA-le. Pole selge, kas SDA satelliidid jälgisid samuti sedasama starti.

Kuigi MDA ja SDA andurid töötati välja erinevate programmide kaudu, hõlmavad tulevased kosmoseaparaadid sarnaseid võimeid, suutes jälgida raskemini tuvastatavaid sihtmärke ja saates andmeid Maa peale.

Lõpuks saab kosmoseaparaatide kompleks ehk konstellatsioon koosnema sajast satelliidist, mis pakuvad ülemaailmset katvust arenenud rakettide väljalaskmise jälgimiseks.

Tulevikus katab rakettide tuvastamise süsteem kogu Maa, et kiirelt avastada ükskõik kust välja tulistatud ükskõik milline rakett.
Tulevikus katab rakettide tuvastamise süsteem kogu Maa, et kiirelt avastada ükskõik kust välja tulistatud ükskõik milline rakett. Foto: L3 Harris Technologies

Praegu pakub väike arv kosmoseaparaate veel üsna piiratud katvust. SDA direktor Derek Tournear ütles aprillis ajakirjanikele, et satelliitide jälgimisvõimaluste koordineerimine on väljakutse, kuna need peavad olema positsioneeritud kasutuspaikade kohal.

Ta märkis, et lisaks Kaitseministeeriumi rutiinsete katselendude jälgimisele skaneerivad satelliidid ka globaalseid kuumi konfliktikohti raketitegevuse suhtes.

Lend, mida satelliidid jälgisid, oli MDA hüperhelikiirusega testseadme (Hypersonic Testbed ehk HTB-1) esimene katsetus. See õhusõiduk toimib platvormina erinevate hüperhelikiirusega eksperimentide läbiviimiseks ja arenenud komponentide testimiseks.

Katset looritas salapära

Defense Newsi andmetel ei ole avalikustanud eriti palju üksikasju HTB kohta, sealhulgas ettevõtete kohta, mis seda testsüsteemi arendasid.

«See test oli MDA ja meie partnerite jaoks tohutu edu, märkides taskukohase testseadme kasutamise algust hüperhelikiirusega eksperimentide läbiviimiseks. HTB-1 teeb olulise sammu edasi hüperhelikiirusega rakettide katsetusvõimekuses,» ütles kindralleitnant Heath Collins.

MDA ei avalikustanud ka katselennu täpset kuupäeva.

Kaks hüperhelikiirusega ja ballistiliste sihtmärkide jälgimise kosmoseandurit satelliidil on osa suuremast kosmoseaparaatide konstellatsioonist, mis on loodud hüperhelikiirusega relvade või õhusõidukite tuvastamiseks ja jälgimiseks, mis võivad liikuda ülekiirusega Mach 5 või enam.

Tagasi üles