Ei mingit puhumist enam – kaamera ja tehisaru tuvastavad, kas juht on laksu all

«Kõik puhuvad» asemel tuvastatakse tulevikus roolis olevad napsutanud «kõik näitavad nägu» lahendusega. Pilt on illustreeriv. Foto: Cottonbro Studio / Pexels

Tänu uuele näotuvastussüsteemile on võimalik joobes juhid avastada juba enne, kui nad ohtlikult liiklusesse jõuavad. Süsteem kasutab selleks tavalist autosse paigaldatud videokaamerat.

Kuigi on juba olemas mitmeid katsetamisjärgus süsteeme, mis tuvastavad autojuhi joobeastet, kasutavad paljud neist spetsiaalseid seadmeid, nagu mini-alkomeetreid või isegi rõhku mõõtvaid istmeid. Teised süsteemid analüüsivad juhi sõidumustreid, lastes siiski juhi rooli seni, kuni andmed on veel kogumisel.

Nende olemasolevate lahenduste puuduste pärast otsustasid Austraalia Edith Cowani ülikooli teadlased välja arendada oma süsteemi, mis suudab pakkuda varajast sekkumist tavalise ja odava riistvara abil.

Uuringut alustati 60 vabatahtlikuga, kes kasutasid siseruumides sõidusimulaatorit, samal ajal kui tavaline värviline videokaamera salvestas nende nägusid. Iga inimene sõitis kolmel järjestikusel joobe tasemel: kainena, kerge joobega ja tugeva joobega.

Masinõppe algoritmi abil analüüsiti salvestatud videomaterjali, otsides iseloomulikke tunnuseid, mida kõik (või enamus) katsealustest ilmutasid igal kolmel katsetasemel.

Lõpuks leitigi, et teatud näoliigutused, pilgu suund ja pea asend olid suhteliselt ühesugused näitajad.

Kui algoritmi testiti rohkemate joobes sõidu näovideotega, määras tehisaru joobeastme juba 75% täpsusega.

See täpsus peaks muidugi veelgi paranema tehnoloogia edasisel arendamisel, mis võib hõlmata algoritmi treenimist veel suurema andmehulga abil.

Süsteemi võib lisaks integreerida ka nutitelefoni rakendusse (kuigi see poleks päris esimene säärane lahendus), lastes kasutajatel testida ennast või oma kaasreisijaid juba enne sõitu. Võimalused sellega aga ei piirdu.

«See uuring kinnitab, et joobeastet on võimalik tuvastada vaid lihtsa kaamera abil,» ütles juhtivteadur dr Syed Zulqarnain Gilani, «järgmine samm meie uurimistöös on määrata minimaalne pildiresolutsioon, mis on vajalik algoritmi toimimiseks. Kui madala resolutsiooniga videod osutuvad piisavaks, saab seda tehnoloogiat rakendada ka maanteeäärsetes jälgimiskaamerates ning õiguskaitseorganid saavad seda kasutada joobes juhtimise ennetamiseks.»

Uurimistöö kohta avaldati hiljuti artikkel IEEE/CVF konverentsil «Arvutinägemise rakendused» (Applications of Computer Vision).

Allikad: Edith Cowani Ülikool, IEEE, New Atlas