Elon Muskilt telliti kosmosejaama ISS allakukutamine, aga ta veel ei ütle, kuidas seda tehakse

Sellel Maxari tehtud satelliidifotol on näha ISS-i koos Boeing Starlineri kosmoselaevaga, mis on põkkunud jaama Harmony mooduliga. Kogu kosmosejaam prantsatab rohkem kui viie aasta pärast Vaiksesse ookeani, olles enne suures osas atmosfääris ära põlenud. Foto: AFP / Maxar Technologies / Scanpix

• Selge on see, et rahvusvaheline kosmosejaam leiab varsti oma otsa Vaikses ookeanis Point Nemos.
• NASA loodab, et eraettevõtted ehitavad selleks ajaks uue kosmosejaama.
• Enne tuleb valmis ehitada ka puksiirkosmoselaev, mis ISS-i orbiidilt tõukab.

NASA sõlmis Elon Muskile kuuluva kosmosefirmaga SpaceX lepingu väärtusega kuni 843 miljonit dollarit, et arendada välja kosmosesõiduk, mille ainsaks eesmärgiks on tõugata rahvusvaheline kosmosejaam ISS oma orbiidilt. Mismoodi see välja nägema hakkab, seda pole Musk veel avaldanud.

NASA teatas veel sedagi, et on oluline valmistuda ISS-i ohutuks ja vastutustundlikuks deorbiteerimiseks kontrollitud viisil pärast selle tööea ametlikku lõppu 2030. aastal. 

Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ehk selles osalevad riigid on kohustunud jaama edasi opereerima 2030. aastani.

NASA peakorteri kosmoseoperatsioonide missiooni direktoraadi aseadministraator Ken Bowersox ütles, et «kosmosepuksiiri» valimine aitab NASA-l ja selle rahvusvahelistel partneritel tagada ohutu ülemineku madalale Maa orbiidile jaama operatsioonide lõppedes.

Leping ei kata veel eriotstarbelise kosmosesõiduki väljalaskmist, mis lepitakse kokku eraldi. SpaceX arendab deorbiteerimissõiduki välja, kuid NASA opereerib seda kogu missiooni vältel nii nagu ise tahab.

SpaceX-i puksiiril pole pikka iga, see puruneb koos ISS-iga atmosfääri sisenemise käigus. SpaceX ei ole veel avaldanud üksikasju kosmosesõiduki ehituse ja tehnoloogia kohta.

NASA ja tema partnerid töötavad välja plaani, millega asendada ISS-i.

Teada on, et Californias asuv Elon Muski ettevõte peab ehitama sõiduki, mis suudab hakkama saada 430-tonnise orbitaalplatvormi tõukamiseks või tõmbamiseks orbiidilt järgmise kümnendi alguses, et siis koos Vaiksesse ookeani kukkuda. 

Kosmosejaama ISS esimesed osad said valmis 1998. aastal, pidev mehitamine algas 2000. aastal. Jaam tiirleb ümber Maa 90 minutiga umbes 400 km kõrgusel ja on olnud koduks tuhandetele teaduskatsetele, uurides kõike alates inimese vananemisprotsessist kuni uute materjalide loomiseni.

Inseneride sõnul on aga kosmiline labor endiselt struktuurselt tugev, kuid nüüd tuleb paika panna plaanid selle lõplikuks kõrvaldamiseks, kuna ametlik kasutusaeg jõuab lõpule. Ilma kõrvalise abita kukuks see mastaapne seadeldis lõpuks ka ise Maale tagasi, kuid kujutab oma suuruse tõttu ohtu maapealsetele elanikele.

Selline oli rahvusvahelise kosmosejaama koosseis 6. juunil. Tasapisi hakatakse ISS-i sulgema, kuni see jääb enne puksiiri saabumist täiesti tühjana tiirlema. Foto: NASA / AFP / Scanpix

NASA on uurinud ka erinevaid võimalusi ISS-i eluea pikendamiseks, sealhulgas jaama lahti võtmist ja uuemate komponentide kasutamist järgmise põlvkonna platvormil. Üheks ideeks on olnud ka selle kõige üleandmine mõnele äriettevõttele, et seda hallata ja hooldada kommertslikel alustel. Kuid kõik need variandid on liiga keerulised, samuti lisandub omandiõiguse küsimus.

Elon Musk pole veel avaldanud üksikasju deorbiteeriva «puksiirsõiduki» disaini kohta, kuid see vajab korralikku tõukejõudu, et panna turvaliselt õiges suunas liikuma 430-tonnine kompleks ning see siis atmosfääri suunata õiges kohas ja õigel ajal. Platvormi suur mass ja mõõtmed, mis on võrreldavad jalgpalliväljakuga tähendavad, et mõned struktuurid ja komponendid jäävad kindlasti atmosfääris põlemisest alles ja jõuavad maapinnani.

ISS-il lastakse viimastel aastatel orbiidil teatud aja jooksul niisama kulgeda pärast viimaste meeskonnaliikmete tagasitulekut, kuni hüljatud jaama asub liigutama SpaceX-i puksiirsõiduk. Tagasipöörduvad suuremad kosmoseaparaadid suunatakse enamasti Vaikse ookeani asustusest kõige kaugemasse punkti, mida tuntakse Point Nemo nime all. See on nime saanud Jules Verne´i raamatu «20 000 ljööd vee all» kuulsa allveelaeva juhi järgi. Kosmoselaevade «kalmistu» asub rohkem kui 2500 km kaugusel lähimast maismaast.

NASA tahab Maa ümber tiirleva kosmosejaama ehitamise anda üle eraettevõtetele ning keskendub ise uue jaama Gateway ehitamisele Kuu orbiidile, mis peaks toetama järgmisi inimeste kosmosemissioone Kuule.