TULEVIKUMAAILM ⟩ Toyota ehitab «Kootud linna», mille selgrooks on vesinik

Jaapanis maalilises kohas saab sel suvel valmis Toyota tulevikulinn, kus asuvad aasta pärast elama esimesed elanikud. Energiat saadakse seal vesinikust ning linnaelu juhib tehisaru. Foto: Toyota Motor Corp.

Jaapani ikoonilise sümboli Fuji mäe lähedale rajatakse Jaapani autotootja Toyota poolt uut tulevikulinna Woven City ehk «Kootud linna», mida kirjeldatakse kui «elavat laboratooriumi». Selle põhiline idee on uurida, kuidas linnaelanikud saavad lähitulevikus koos elada autonoomsete sõidukite, robotite, puhta energia ja tehisaruga.

Neid nutikaid linnu kerkib praegu muidugi nagu seeni pärast vihma ja tulevikulinnade kontseptsioone sajab samuti sisse uksest ja aknast, kuid miks on Toyota lahendus erilisem? Tulevikulinnadel on kindlasti küljes ka suur reklaamikära ja särav turundus mingite oma lahenduste propageerimiseks, kuid Woven City paistab liikuvat edasi oma kindlas suunas, kirjutab väljaanne IFLScience, vihjates autotootja energiaplaanidele, mis põhinevad vesinikuelemendil. Seda kasutatakse näiteks Toyota uues vesinikuautos Mirai.

Toyota ise on oma linnast rääkinud juba alates 2020. aastast, kui see Las Vegases toimunud tehnoloogiamessil CES välja kuulutati. Ehitustööd algasid 2021. aasta alguses ja peaksid lõppema sel suvel (2024).

Aastaks 2025 loodab linn teha pehme stardi ja alustada katsetega. See tähendab, et hakatakse proovima järgmise põlvkonna kaugside tehnoloogiaid ja nutikaid logistikasüsteeme, mis on seotud nutitelefoni rakendustega. Tundub olevat midagi sarnast Starshipi pakirobotitele ja Clevoni robotkulleritele ühtses transpordisüsteemis.

Kuigi esimene ehitusetapp lõpeb sel suvel, kulub veel aasta, enne kui Toyota saab alustada oma katsetega, sest nagu öeldud, tegemist on ikkagi terve linnaga. 

Robot viib (lõpuks ometi!) prügikasti välja

Linna rajatud näidiskodudes plaanitakse selliste igapäevaste ja igavate ülesannete, nagu külmkapi automaatne täitmine ja prügi väljaviimine, lahendamiseks kasutada roboteid ja nutikate andurite põhist tehisintellekti. Kõik tüütud kodutööd saab lõpuks masinate kaela jätta.

Toyota selgitab, et linnas hakkab esialgu elama umbes 360 inimest, peamiselt eakad ja pered, kuid kavatseb järk-järgult laiendada oma katseasunduse elanikkonda umbes 2000-ni.

Nende hulka kuuluvad ka ettevõtte enda töötajad nagu tehnikud ja teadlased, kes jälgivad asula toimimist ja arendavad seal selliseid tehnoloogiaid nagu kohanduv tehisaru reaalses linnakeskkonnas.

Loodusest inspireeritud, robotite ehitatud

«Kootud linna» on ehitanud robotid, nagu Toyota mainis, kuid see on inimeste planeeritud ning inspireeritud loodusest ja traditsioonilisest Jaapani puutööst. Linna kujundamiseks on ettevõte palganud kuulsa Norra arhitekti Bjarke Ingelsi.

Muidugi vuravad linnas väikesed isejuhtivad bussid ning taristut juhib tehisintellekt, kuid on ka täiesti uudseid lahendusi, mida kohe katsetama hakatakse. Foto: Toyota Motor Corp.

Toyota Motor Corporationi juhatuse esimehe ja ettevõtte endise presidendi ning tegevjuhi Akio Toyoda sõnul on väikesemahulise linna täielik ülesehitamine ainulaadne võimalus arendada tuleviku tehnoloogiaid, sealhulgas uut digitaalset «operatsioonisüsteemi» kogu linna taristu jaoks.

Kriitikud leiavad nõrku kohti

Kuid «Woven City» ei saabu päris ilma kriitikata. Mõned eksperdid väidavad, et Jaapani keskendumine vesinikule, mis mõnikord võtab ära investeeringuid tuule- või päikeseenergia lahendustesse, on olnud lausa «täielik ebaõnnestumine», kirjutab Popular Mechanics.

Üks peamisi kriitikanooli on suunatud «Woven City» kodude ja välialade energiaga varustamiseks kasutatavate «kaasaskantavate vesinikukanistrite» suunas. Jaapani keskkonnamõtte koda Renewable Energy Institute väidab, et vesinikku oleks kõige parem kasutada siiski rasketööstuses, nagu lennunduses ja terasetootmises, mitte niivõrd ühepereelamute ja sõidukite energiaga varustamisel.

Investeeringutega vesinikku olekski kõik hästi, kui muud rohelise energia ülemineku valdkonnad suudaksid sellega sammu pidada, kirjutas Bloomberg 2023. aasta lõpus, kuid Jaapan on jäänud just neis muudes sektorites maha. Vesiniku tootmiseks on samuti vaja rohelisi allikaid, näiteks päikese- ja tuuleenergiajaamu, kus üle jäänud elektriga rohekütust toodetakse.

Jaapan on aga just vesinikutehnoloogiale viimasel ajal väga suurelt panustanud ning «Woven City» on üks suurimaid selliseid projekte, mis määrab, kas see panus lõpuks end õigustab, kuna kogu linna kavatsetakse üleval pidada just vesinikuelementide tehnoloogiaga.