VIDEO Mis isejuhtiv auto? Tavalise rooli taha istub hoopis robot

Kaido Einama
, ajakirjanik
Copy
Robot Musashi istub tavalise auto rooli ja hakkab masinat juhtima. Esialgu saab humanoidmasin hakkama piiratud keskkonnas.
Robot Musashi istub tavalise auto rooli ja hakkab masinat juhtima. Esialgu saab humanoidmasin hakkama piiratud keskkonnas. Foto: Teadustöö / Tokyo Ülikool

Samal ajal, kui autotootjad arendavad palehigis andureid ja kaameraid täis pikitud isejuhtivaid autosid, on Jaapani teadlased ette võtnud hoopis autojuhi, asendades selle käte ja jalgadega robotiga. Masin istub tavalise sõiduki rooli ja saab hakkama nagu inimene - mitte küll veel sama hästi ja kiiresti, aga vähemalt algus on tehtud.

Tokyo ülikooli teadlased on loonud humanoidroboti Musashi, mis juhib tavalist autot nagu inimene. Masina võimeid testiti Toyota ühekohalise elektriautoga COMS, mis näitas, et Musashi suudab ohutult liigelda ja järgida liiklusmärke. Piisava uurimistöö ja arenduse järel võib see tähendada, et maailmas saab varsti kasutada kasutada robotjuhte.

Kuidas robotjuht töötab?

Musashi on «lihas-skeletiga humanoid», mis aitab testida õppivaid juhtimissüsteeme. Seadmel on kokku 74 «lihast» ja 39 liigest, mis on inspireeritud inimese keha mehaanikast ja proportsioonidest.

Roboti pea on aga varustatud kõrge resolutsiooniga kaameratega mõlemas liigutatavas silmas, mis lubavad erinevaid vaateid, näiteks otse ette või kiiresti küljepeeglitele nende kontrollimiseks.

Jalad ulatuvad pedaalideni, kuid liiguvad veel aeglaselt.
Jalad ulatuvad pedaalideni, kuid liiguvad veel aeglaselt. Foto: Teadustöö / Tokyo Ülikool

Viie sõrmega käed juhivad rooli vastavalt õppesüsteemile ja sensori andmetele, samuti suudavad need käsipidurit tõmmata, süütevõtit keerata ja suunatulesid vilgutada. Haarduvad jalad vajutavad piduri- ja gaasipedaale, kui vaja.

Robot sukeldub liiklusse

Kuigi Musashi suudab hetkel teha piiratud valikut sõidumanöövreid, nagu otse edasi sõitmine või paremale pööramine liikumiskiirusega umbes 5 kilomeetrit tunnis mitteavalikel teedel, on see siiski suur samm edasi, usuvad teadlased.

Praegu pole pedaalide vajutamiskiirus või auto juhtimiskiirus kaugeltki nii kiire kui inimestel. Musashi istub ühekohalises elektrilises mikrosõidukis COMS (Chotto Odekake Machimade Suisui), mille Toyota lansseeris 2012. aastal. Tiim varustas sõiduki Wi-Fi ruuteri ja Inteli NUC PC-arvutiga, et käitada tuvastusmoodulit ning eraldi toiteallikaga, kuid tulevikus loodetakse need asjad integreerida humanoidroboti enda sisse.

Reaalse maailma sõidutestid viidi läbi Tokyo ülikooli Kashiwa linnakus, kus Musashi peatus, kui avastas inimese teel või kui kõlas teise auto signaal ning reageeris ka liiklusmärkidele.

Kõik ei läinud siiski sujuvalt, tunnistavad teadlased, kuna tarkvara ei olnud näiteks treenitud käsitlema tõuse, mistõttu oli probleemiks pidev aeglane ronimine mäest üles. Ka kurvides pööramine võttis kohati lausa minuteid, mitte sekundeid.

Tulevikus on auto sama, aga sohver teine?

Kuigi humanoidjuhtimise arendamine on alles algusjärgus, võivad selle meetodi võimalikud eelised tulevikus võrreldes autonoomsete sõidutehnoloogiatega kaotada vajaduse muuta sõidukit ennast, vaid kasutada pigem robotjuhte, kuna need saavad täita ka teisi ülesandeid sõitude vahel (näiteks kanda ostukotte või koristada tube).

Vastav teadusartikkel avaldati esmakordselt ICRA 2021 konverentsil ja on nüüd saadaval siin.

Vaata videot sõidukatsetest:

Tagasi üles