PILDID JA VIDEO ⟩ EstLink 2 merekaabli katkine koht ilmus päevavalgele: mis saab edasi?

Põhjarannikul Kõrkkülas kaevati välja koht, kus Eesti-Soome merekaabel Estlink 2 purunes. EstLink 2 merekaabli parandustöid näitavad (vasakult) Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja ja EstLinkide käidu üksuse juht Reigo Haug. Taustal ongi see kurikuulus rikkekoht. Foto: Mihkel Maripuu

Sel ajal, kui Aserist ida pool Kõrkkülas Eesti põhjaranniku panga all kopp savi seest katkise elektrikaabli lagedale toob, lahistab vihma sadada, aga elektrit muidugi selles kaablis enam pole - ei ole olnud jaanuarist alates, kui avastati lühis. Mis täpselt maa all juhtus, ei tea veel keegi, kuid Elering kutsus ajakirjanikud väljakaevamiskohta vaatama ja eksperdid rääkisid, miks pole merekaabli parandamine sama kiire nagu lambijuhtme jätkamine.

Kaablirikke koha avastab Narva maanteelt juba varakult - nimelt on üsna ebaloogilises kohas, pankranniku all üks kraana püsti pandud. Nii nagu kohapeal selgub Eleringi EstLinki üksuse juhi Reigo Haugi seletusest, pole see esimene kraana. Savisel pinnal on raske üles-alla sõita ning sellepärast tuli rajada vaivundament, millele siis kraana püstitada, mis materjale ülalt pangalt alla mere äärde tõstab.

Kuid veel enne rajati veel teinegi kraana üles pangale, mis omakorda alumise kraana materjali alla tõstis, mõlema jaoks tuli maasse rammida vaiasid. Teist kraanat praegu enam pole.

Kuid see pole muidugi ainus põhjus, miks kaabli parandamine nii kaua aega võtab. Üks suur põhjus paistab veel madalast kaldamerest, mis on kahe meetri sügavune.

Sinna nimelt on rajatud jalgpalliväljaku suurune ja 50 meetrit merre ulatuv kuivbassein, et oleks võimalik merre minevat kaablit kuival maal jätkata. Selles kuivbasseinis on platvorm, kus jätkamistööd pihta hakkavad, kui juuli lõpus laevaga uus 200-meetrine vahejupp saabub. Merekaabel saab omale uue muhvi, mille sees jätkukoht asub.

Mis juhtus kauges jaanuaris?

Talvel lakkas Eesti ja Soome elektrivõrke ühendav alalisvoolukaabel EstLink 2 töötamast. See oli üsna ootamatu, sest tavaliselt peaksid taolised ühendused vastu pidama 40, kohati isegi 80 aastat. Nüüd aga saabus avarii juba kümne aasta järel.

See on koht, kus EstLink 2 merekaabel kohtub maakaabliga. Uus jupp paigaldataksegi merest siia ühenduskohani. Foto: Mihkel Maripuu

EstLink 2 koosneb tegelikult maakaablist mõlemas otsas ja merekaablist keskel. Just selles keskmises oligi lühis. Kui maakaabel on kahes osas ehk nagu kahe «toruna», siis merre läheb üks jäme «juhe» ning kuna see võib ka maad mööda kulgeda (aga maakaabel meres ei või), oligi üleminekukoht paarsada meetrit kaldast eemal sisemaal.

Kus aga täpselt sealt edasi merre minevas kaablis lühis oli, seda oli keeruline kindlaks teha, kuna see rikkekoht asus kuskil üsna kalda lähedal. Erinevate meetoditega ja lõpuks ka maapinda sondeerides saadi märtsis viiemeetrise täpsusega teada, kus katkestus täpselt asub.

Tõehetk: hiljuti lahti kaevatud rikkekoht näeb välja selline. Miski on tõsiselt merekaablit muljunud-lükanud kuni lühise tekkimiseni. Kogu see vana katkine jupp võetakse maa seest välja ja asendatakse uuega, mis enam nii sügavale ei lähe. Foto: Mihkel Maripuu

See oli üks halvemaid kohti üldse - pankranniku servas, veidi merepiirist edasi, kus on väga kiiresti tõusvad pinnavormid ehk pankranniku astangud. 

Kaabel muljuti peaaegu pooleks

See koht on nüüd lahti kaevatud ja selgus, et kümme meetrit merepiirist paksu savi sees paar meetrit maapinnast allpool oli kaablit kõvasti muljutud.

Kõige tõenäolisemalt on mingid geoloogilised protsessid selle põhjuseks, aga täpsemalt ei ole veel nõus eksperdid kommenteerima, mis siiski kaabli niimoodi katki tegi.

Maikuust alates on rajatud juurdepääsuteid, ehitatud kraanasid, kaevatud välja maa- ja merekaabli üleminekukoht ning valmis saadi ka juba mainitud kuivbassein meres, kus asutakse otsi mere pool kokku ühendama. Maa pool ulatub uus kahesajameetrine kaablijupp tulevikus kuni maakaabli ühenduskohani.

Miks ikkagi nii kaua aega läheb, saab tohutut ehitust nähes selgemaks, kuid Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja sõnul oleks isegi võinud veel kauem minna, kuna tegemist on maailmas unikaalse 450-kilovoldise kaabliga, mida pole mujale toodetud. Kuid just sellepärast on Rootsis asuvas laos olemas tagavarajuppe, millega rikkekohti asendada.

Üks selline ainult EstLink 2 ühenduses kasutusel olev maailmas ainuke 200-meetrine jupp saabub kalda äärde laevaga juuli lõpus, siis hakatakse seda laevalt maha võtma ja paigaldama.

Eleringi EstLinkide käidu üksuse juht Reigo Haug näitab merekaabli jätkamiseks ehitatud platvormi, kus hakatakse juuli lõpus saabuva uue jupi otsi mere pool kokku panema. Selle kaabli kaal on 77 kilogrammi meeter. Foto: Mihkel Maripuu

Kuhu on praegu jõutud?

Hetkel ongi merekaabel katkemiskohast lahti kaevatud ja maakaabli ühendus merekaabliga samuti avatud, meres laiub kuivbassein ning kõik on peagi valmis uue kaablijupi vastuvõtuks, mis on Reigo Haugi sõnul järgmine suurem väljakutse: laevalt kaabel rannikule saada. 

Kõrkkülas käivad praegu täie hooga EstLink 2 merekaabli parandustööd. Merekaabli jätkamiseks kuival platvormil on kaldavette ehitatud kuivbassein. Foto: Mihkel Maripuu

Siis algavad ühendustööd: kihthaaval tuleb uus jupp vana merekaabliga kokku ühendada, isolatsioon paigaldada ja muhv ümber ehitada. See võtab aega poolteist kuni kaks nädalat.

«Väljast jääb see hiljem näha kui natuke laienenud koht, ei midagi enamat,» selgitas Haug.

Kas on aeg EstLink 3 ehitusega alustada?

Kuna pühendus Soomega on nüüd olnud kuid katkenud ja elektri hind püsib ka suvel sellepärast väga kõrge, siis äkki oleme me juba oma kalli elektritasuga uue merekaabli hinna kinni maksnud?

Eleringi hinnangul olevat rike siiski vaid osaliselt elektrihinna mõjutajaks, kuid uue ühenduse plaanid Soomega ongi juba tehtud. Veebruaris esitati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametile taotlus, et saada hoonestusluba Eesti ja Soome vahelise kolmanda elektriühenduse rajamiseks randumiskohaga Loode-Eestis Aulepa kandis. Kolmas elektriühendus Soomega ongi peamiselt just varustuskindluse tagamiseks ning seob Balti riigid ja Põhjamaad senisest veel tihedamalt üheks turuks.

Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja näitab, kus on «kurja juur»: EstLink 2 katkes siin just kõige halvemas kohas, mis olla sai. Lihtsam oleks olnud parandada kas merel või siledal maismaal, aga kaabel purunes pankranniku all, kuhu on eriti keeruline ligi pääseda ja remontida. See murtud kaabel siin on üks meie viimaste kuude kalli elektrihinna üks olulistest põhjustest. Foto: Mihkel Maripuu

EstLink 2 on võimsusega 650 megavatti ülekandejaamaga Püssis ja sai valmis 2014. aastal. EstLink 3 planeeritav alalisvoolu ühendusvõimsus on 700 MW, kuid Kebja sõnul enne 2035. aastat sellega valmis ei jõua «puhtfüüsiliselt», sest projekteerimine ja ehitus võtavad oma aja.

Kokku on Aseri lähedal pangal kaabliriket kõrvaldanud juba ligi 150 spetsialisti, kuid nende arv nüüd järgmistel kuudel mitmekordistub, kui läheb kaabli jätkamiseks ja ühendamiseks. Kui kõik läheb hästi, on augusti lõpuks EstLink 2 jälle töökorras.