Venemaa hakkab droone tõrjuma õhupallidega

Venelaste luureõhupall AKV-05 Narva jõe kohal. Selliseid on nähtud ka Soome ja Ukraina piiri ääres. Peale luuramise hakkavad need varsti ka õhutõrjet tegema. Foto: Ilja Smirnov

Teisel pool Narva jõge nähtud Venemaa luureõhupalli AKV-05 laadsed dirižaablid saavad peagi ülesandeid juurde – varsti hakatakse neilt ka droone tõrjuma, kirjutab Army Recognition. See tähendab, et lisaks vaatlusseadmetele lennutatakse taevasse vastavad kaitsevahendid.

Venemaa kaitsetööstus on otsustanud luua uue droonitõrjesüsteemi Barrier, mille on välja töötanud Vene ettevõte Pervõi Dirižabl («Esimene Dirižaabel»). Süsteem kasutab juba teada-tuntud ja Vene piiril nähtud aerostaaditehnoloogiat, mida kasutatakse nüüd ka mehitamata õhusõidukite (UAVde) vastu võitlemiseks.

Hiljutisel Peterburis toimunud droonituvastamise ja vastumeetmete konverentsil tutvustasid firma esindajad esimest korda avalikult nende uut Barrieri süsteemi, mis on spetsiaalselt loodud «strateegiliste rajatiste kaitsmiseks». See töötati välja koostöös JSC Vektori instituudiga.

Süsteem töötab komplektina, kuhu kuuluvad nii-öelda tõrjeõhupallid, mis kannavad vastavaid võrke, et püüda kinni lähenevaid vaenlase droone. Kui droon puutub kokku väljaheidetud võrguga, on see ette nähtud eralduma ja asendatakse kohe uuega, säilitades õhukaitse valmisoleku. Hiigelvõrk tõmmatakse kas õhupallide vahele või veavad seda laiali droonid.

Barrieri süsteemi tõrjeõhupallid suudavad kaasa võtta kuni 30 kg raskuse koorma ja saavutavad maksimaalse kõrguse 300 meetrit. See aitab luua kaitstava objekti juurde vertikaalse katvuse, kaitstes madalalt lendavate droonide vastu. Kandevõimet poole siiski kuigi palju, seega peab võrk olema kas ülikerge või mitte väga suur.

Ettevõtte esindajad kinnitasid konverentsil, et süsteemi on edukalt testitud spetsiaalsel testimisplatsil ja juba on saadud ka esimesed tellimused, kirjutab Defence Express. Õhupallide tootmine toimub iduettevõtte enda tehases, samas kui võrgud toodetakse eraldi ettevõttes.

Vene naftarafineerimistehased on üritanud maa peal oma rajatisi samuti võrkudega kaitsta, kattes nendega olulisi ehitisi ja aparaate, kuid näiteks 1. mail sel aastal sellest Rjazani tehases abi ei olnud ja Ukraina droon suutis naftaseadmed süüdata.

Selliseid aerostaate on tegelikult kasutatud juba alates Teisest maailmasõjast, aga siis peamiselt pommitajate ja varajaste Saksa V-1 rakettide püüdmiseks. Nende tõhusus Saksamaa pommirünnakute ajal Suurbritannia kohal oli üsna hea, sest peatati üle kahesaja raketi.

Nii püüti rakette Teise maailmasõja ajal Londonit kaitstes. Foto: Wikimedia Commons

Kaasaegses sõjapidamises on muidugi õhupall ka hea suur märklaud, mis ei liigu ning on kergesti tabatav. Samas võiks Barrier olla tõhus tänapäevaste pikamaa ründedroonide vastu, mis tegutsevad suhteliselt madalatel kõrgustel ja aeglasematel kiirustel, võrreldes traditsiooniliste droonidega. Seega ilmselt päris rindejoonele neid palle ei viida, vaid kaitstakse strateegilisi objekte kaugemal tagalas.

Kuigi Barrieri süsteemi hinda pole avalikustatud, eeldatakse, et see on väga odav, võrreldes täiemahuliste õhutõrjesüsteemide paigaldamise kuludega. 

Venemaal on aerostaatide kasutamisel juba pikk kogemus ja praegugi on need kasutusel näiteks Eesti ja Soome piiri ääres pikaajalises luuretegevuses. Sõjaväeüksused kasutavad AKV-05 õhupalle, mis on varustatud optiliste, termiliste ja raadiojälgimissüsteemidega ning mis suudavad teha luuret kuni kümne kilomeetri kaugusel.

Õhupallid on tavaliselt trossiga ühendatud maapealse jaama külge, kust tehakse ka vaatlusi ja juhitakse õhukaitset. Lisaks on kaasas varustusauto, milles asuvad täitmiseks vajalikud gaasiballoonid. Vene meedia andmetel on plaanis aerostaatidele paigaldada ka radarisüsteemid, mis lähenevaid õhusõidukeid paremini tuvastavad.