/nginx/o/2024/07/06/16206177t1hd350.jpg)
Uuenduslikud lahendused tõmbasid ehitusgurude pilgud jäägitult GScanile. Pariisis 24. kuni 27. juunini toimunud ehitusvalla iduäride konverentsil Demo Night esitlesid oma ideid ja innovatsiooni kümme paljutõotavat ehituse- ja arhitektuuriinseneeria (AEC -Architectural Engineering and Construction) idufirmat. Idufirmad, sealhulgas GScan, pidid oma lahendusi tutvustama ja vastama professionaalide paneeli teravatele küsimustele.
Üks tehnoloogia, mis sealsetele hindajatele silma paistis, oli uus ja põhjalikum 3D-kujutiste loomise meetod, mis kasutas «kosmilisi kiiri» – tegelikkuses on tegemist kosmilistest kiirtest tekkivate müüonitega, mis kümnete meetrite paksusi materjalikihte läbides võtavad sealt endaga kaasa paraja portsu väärtuslikku informatsiooni.
Eesti ettevõte GScan on toiminud iduettevõtete hulgas üsna säästlikult ning on kaasanud ühtekokku 3,5 miljonit eurot erainvestorite raha ning võimendanud seda 7,6 miljoniga, millises mahus on ettevõte saanud avalikust sektorist sihttoetusi (grante).
Demo Night'i korraldas Bouygues Construction ning sissejuhatuse tegi Edward Bouygues, Martin Bouygues' vanim poeg ja Bouygues Group'i tulevane juht. Võistlus, kus osalesid lisaks GScanile sellised ettevõtted nagu Alrik, Cassette, ConcR, DataForm Lab, ECODROP, Kontrad, LumenCache, PrīmX ja WakeCap, keskendus loovale probleemide lahendamisele, rõhutades keskkonna, sotsiaalse ning valitsemiseteema (ESG) olulisust, välitootmist, uusi materjale, tehisintellekti praktilisi rakendusi ning kiiremat ja täpsemat andmete kogumist ja jälgimist. Ei kümne finaalijõudnu ega ka kõigi ettevõtete hulgas polnud ühtki teist müüonskaneerijat peale GScani, kuigi GScan pole ainus sellise valdkonnaga tegelev ettevõte. Bouygues Construction on 1955 aastal asutatud ehitusettevõte, mis tegutseb 60 riigis ja selle 2023 aasta käive oli 9,8 miljardit eurot.
GScani strateegiajuht Andi Hektor ütles, et esitluse järgselt küsimusi neile palju ei olnud – ehk neli-viis – aga veidraim nende hulgast siiski see, kas selline kosmiline kiirgus meile ohtlik pole. Teadupoolest on kosmilise kiirguse osakesed läbinud Maad ja siinseid elanikke kogu eluslooduse evolutsiooni vältel. Asjaolu, et tundlike vahenditega atmosfääri ülakihis aatomitega põrkuvad kosmilised kiired tekitavad müüoneid, mida maapinnal õnnestu tuvastada ei t müüoneid ühelgi moel ohtlikeks.
Osalejad esitasid kaasahaaravaid ettepanekuid ja olid valmis vastasid kõigile küsimustele vägagi põhjalikult ja selgitasid on tegevuse üksikasju. Lõpuks jättis GScan kohtunikele kõige suurema mulje, saavutades üksmeelse heakskiidu ning johtuvalt ka esikoha.
GScan on tehisintellektil põhinev tehnoloogia, mis kasutab teatud looduslikult esinevaid subatomaarseid osakesi (nagu müüonid, elektronid ja positronid), mida esitluse teinud Saarma nimetas lihtsalt «kosmilisteks », et skaneerida struktuure ja materjale (kuni 20 meetrit paksuseid) ning kuvada neid ruumilise kujutisena. Muu hulgas toovad objektidest väljuvad müüonid kaasa teadmise ka teadmise silme eest peidetud objektide keemilise koostise kohta.
Saarma tõi oma esitluses välja vananeva infrastruktuuri probleemi, et rõhutada GScan'i pakutava lahenduse vajadust – eriti Ameerika Ühendriikides, kus sillad on keskmiselt üle 40 aasta vanad ja kolmandik neist vajab väljavahetamist.
Hektor lisab: «Ehitusmaailma ja raudbetoonis taristu üks põletavamaid probleeme on remondi- ja hooldusraha kulutamine vales kohas. Koos klientidega tehtud arvutused on näidanud, et GScani tehnoloogia võimaldab mõnel juhul (näit raudbetoonsillad) vähendada hoolduskulusid lausa poole võrra! Ära jäävad ebavajalikud remondid, kallid käsitsi puurimistööd seisundi hindamiseks ja palju muud.»
«Me oleme võimelised nägema struktuuride sisse ja tuvastama kahte asja: esiteks, mis on objekt; ja teiseks, milline on objekti seisukord,» ütles Saarma oma Pariisis peetud esitluse ajal. «Me teame, kus asub armatuur, teame tühimikke, puuduvat vuugitäidet, korrosiooni ulatust ja ka kloriidide olemasolu.»
«Meie käive (2023. aastal) oli 1,5 miljonit eurot,» ütles ta, «ja oleme tellijatele üle andnud ühtkekokku seitse (tasulist) projekti.»
GScan'il on tehnoloogia «veteranidest» koosnev personal ja kolm patenti. GScan toodab oma tehnoloogia jaoks vajalikku riistvara, tarkvara ja algoritme ning kuigi firma asub Eestis, on see olnud globaalne ettevõte juba esimesest päevast alates. Nüüd on see ka BuiltWorlds Demo Night'i esikohavõitja.
«Üldiselt ei omista me konkurssidele kõrget väärtust (klienditeeninduse eelistamise tõttu), kuid see on erinev,» ütles Saarma. «See tunnustus … on võimas tõuge, et viia GScan edasi meie missioonis: pikendada ehitatud maailma elu ohutult, tuginedes tegelikele faktidele.»
Enamgi, GScani strateegiadirektor Hektor osutab, et neil on üht teist tulusat «susisemas»:
«Ohtlikke tööstustjäätmeid (millest kõige tuntumad on radioaktiivsed jäätmed) tuleb hoiustada väga ohututes ja turvalistes rajatistes, mille elueaks planeeritakse sadu aastaid. Selliseid rajatisi on ainuüksi Euroopas tuhandeid. Siiski, et ohutuses kindel olla, on vaja aru saada, mis toimub rajatise materjalide sees ehk siis enamasti raudbetoonis. Näiteks, GScani on kutsutud hindama ühte rajatist, mille raudbetoonseinte paksus on 1.5 meetrid. Sellise massiivse materjali sisse suudab näha ainult GScani tehnoloogia, ühtegi konkurenti veel pole.» Rohkemat Hektor ei reeda aga GScani kogemus on ses vallas märkimisväärne: ettevõte on oma vaatlustega paljastanud selle, mis on Paldiski tuumobjekti betooni täis valatud kõhus.
/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)