Täna 320 aastat tagasi sündis mees, kelleta tänane inimkond käiks palja tagumikuga ringi

Ilma John Kayta kaheksale miljardile inimesele kehakatteid ei jaguks. Foto: Pixabay

John Kay sündis 16. juulil 1704 Bury lähedal Lancashire'is Inglismaal ja suri umbes 1780 Prantsusmaal. Ta oli inglise leiutaja, masinaehitaja ja insener. Tema peamiseks leiutiseks on just tekstiiliga seonduv üks oluline masinaosa, milleta täna oleks ilmselt lootusetu ette kujutada, kuidas 8 miljardit inimest riietatud saaks.

Hämmastav on see, et tal on ka nimekaim – samuti John Kay – kes oli kellassepp ja leiutas samuti tekstiilivaldkonna jaoks olulise masina: ketrusraami.
 

Lendsüstiku leiutanud John Kay. Foto: Wikimedia Commons

Villatöösturi poeg Kay pandi oma isa villaveski eest vastutama, kui ta oli veel noor. Ta täiendas sealseid masinaid mitmesuguste leiutistega, kuid tema suurim leiutis oli 26. mail 1733. aastal patenteeritud lendsüstik. Selle abil sai võimalikuks, et üks kuduja sai kududa mistahes laiusega kangaid. 20. sajandil asendati lendsüstikud, millel oli peal koelõngapool ning mida mehaaniliselt heideti ühest kangaservast teise, n-ö rapiiridega koelõnga läbi lõimede suunavate seadmetega. Põhjuseks oli asjaolu, et kui tootlus kasvas ja lendsüstik viltu lendas, võis see inimese koguni tappa: selle mass ja sinna kätketud energia olid selleks piisavad.

Kay lendsüstiku võtsid Yorkshire'i villatöösturid omal ajal kiiresti kasutusele, kuid nad korraldasid ringkaitse, et vältida Kayle autoritasu maksmist. Pärast seda, kui ta kaotas suurema osa rahast oma patendi kaitsmiseks peetud kohtuvaidlustes, kolis Kay Prantsusmaale, kus ta üritas leiutise rentimiselt tulu teenida, sest senisel kodumaal see ei õnnestunud. Kay leiutis suurendas lõnga tarbimist nii palju, et see ajendas ketrusmasinaid leiutama, kuid selle tegelik tähtsus seisnes selle hilisemas kohandamises elektriliste kangastelgedega.