Ukraina üksus Kraken saab Saksamaalt relvastusse «hiired» – loe, millega tegu

Selline näeb välja droon Maus (Hiir), mida Saksa valitsus lubab nüüd Ukraina drooniüksusele tarnida. Sellega saab teha erinevaid õhurünnakuid ning lahendus on spetsiaalselt militaarotstarbeks ehitatud. Foto: kaader videost / Donaustahl

Saksa valitsus on andnud ametlikult loa relvafirmale Donaustahl toota ja eksportida Maus-tüüpi FPV-droone. Esimene klient nendele arenenud lennuvahenditele on Ukraina drooniüksus Kraken. Donaustahli esindaja sõnul saab Maus-süsteemi kasutada suitsiidirünnakuteks jalaväelaste ja tankide vastu.

FPV-droonid (First Person View) on pardavaatega droonid, kus maapealne piloot näeb kõike seda, mida näitab kaamera õhusõiduki pardalt, lubades lennuvahendit käigupealt juhtida. 

Üksus Kraken (ukraina keeles Спецпідрозділ Kraken) on Ukraina sõjaväeline vabatahtlike üksus, mis kuulub Ukraina luure peadirektoraadi (HUR) üksuste koosseisu. See moodustati 2022. aastal vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse ning on saanud oluliseks osaks Ukraina kaitsestrateegias.

Saksamaa droonisüsteemi Maus (saksa keeles hiir) tunnustatakse kui maailma esimest adaptiivset uitmoona platvormi, mis on mõeldud nii päevasteks kui öisteks operatsioonideks, kasutades infrapuna- ja termokaameraid.

Selle modulaarne süsteem on võimeline korraldama erinevaid rünnakuid. Lennumasin suudab teha FPV-droonina suitsiidirünnakuid HEAT-lõhkepeadega, jalaväevastaseid rünnakuid 30 mm VOG, 40 mm NATO või 85 mm Sonyashnyk tüüpi laskemoonaga ning selle efektiivne võitlusulatus on 5–7 km, tõusukiirus 18–22 m/s ja maksimaalne kandevõime 2,7 kg, kirjutab Army Recognition.

@ArmyRecognition made a short article about our "Maus"https://t.co/S6RlxCGPMs

— Donaustahl GmbH (@DonaustahlGmbH) June 13, 2024

Süsteem sisaldab ka kiire «relvavahetuse» mehhanismi, mis laseb erinevate efektorite vahel lennu ajal vahetada sekunditega. Esialgsed katsed tehisaru toega tuvastustarkvara lisamisel näitavad samuti paljulubavaid tulemusi, mis viitavad Maus-süsteemi võimekusele tegutseda ka iseseisvalt.

Saksamaa on märgatavalt suurendanud oma sõjalist abi Ukrainale, eraldades sel aastal kaheksa miljardit eurot.

Suur osa sellest abist kasutatakse arenenud sõjalise tehnoloogia tarnimiseks, sealhulgas täiendavate IRIS-T õhutõrjesüsteemide ja suurtükimoona andmiseks. 

Firma teatas droonide tarnest oma sotsiaalmeedialehel.