KOGEMUSED UKRAINAST ⟩ Hüvasti, GPS – see rakett lendab täpselt kohale «kõhutunde» najal

Planeeritav uus rakett lendab kaugele ja ületab elektrooniliste segajate mõju. Foto: USA õhujõud

Venemaa segab hoolega Euroopa lennuliiklust ja GPS-signaale, et rakette ei saaks lennutada, kuid tegelikult polegi see enam oluline –uued arendatavad relvad ei vaja satelliidisignaale, mida on Ukraina sõja ajal pidevalt häiritud, kohale võib lennata ka muud moodi navigeerides.

USA õhujõudude projekt ERAM keskendub taskukohase ja mahuka tootmisega relva arendamisele, et toetada Ukraina sõjalisi vajadusi elektroonilise sõja tingimustes. 2024. aasta jaanuaris esitasid USA õhujõud tellimuse, millega paluti kaitsetööstuse ettevõtetelt teavet võimaliku õhust lastava raketi Extended Range Attack Munition (ERAM) arendamise ja masstootmise kohta.

Arvestades olemasolevat mitmekesist õhk-maa tüüpi relvade arsenali, jäi ERAM esialgu tähelepanu alt välja ning selle idee oli isegi paljudele sõjandusekspertidele ebaselge.

Selgus saabus nüüd, juulis, kirjutab Popular Mechanics. Kuni 16. juulini välja saadetud taotlused kuueteistkümnele anonüümsele ettevõttele näitasid, et õhujõud plaanivad selle projektiga luua taskukohase masstootmisesse mineva relva, mida saaks toota suures mahus spetsiaalselt Ukraina vajaduste jaoks.

1000 GPSist sõltumatut raketti 

Eesmärk on toota 1000 raketti aastas pärast hankelepingu sõlmimist.

Kaitsejõudude Materials Commandi esialgne päring ERAMile nõuab tuge erinevate sütikute jaoks ning uue põlvkonna militaartehnikas kasutatava modulaarse avatud süsteemi arhitektuuri (MOSA), et võimaldada väga kiiret tarkvara (ja vajadusel isegi riistvara) uuendamist.

Dokumendis märgiti ka vajadust navigatsiooni- ja juhtimissüsteemide järele, mis suudaksid relva sihtmärgini toimetada alla kümnemeetrise täpsusega, kasutamata sealjuures GPSi ning lennates elektromagnetiliselt keerulises keskkonnas, näiteks tugeva elektrooniliste relvadega segamise korral.

Seega polnud see uus süsteem mõeldud mitte nagu «tavaliselt» mõne kolmanda maailma sissirühmituse vastu võitlemiseks, vaid pigem tehniliselt võimeka vaenlase vastu. Lennuulatuseks on Army Recognitioni andmetel kuni 450 km.

GPSi segamine oli vanemate relvadega probleem

Ukrainale antud arenenud kaugjuhtimisega relvad, nagu GMLRS-raketid on olnud väga edukad tänu nende GPSi ja inertsiaalsüsteemide (INS) kombinatsioonile.

Kuigi güroskoobipõhine INS kaldub pikema aja jooksul siiski oma kursilt kõrvale, kasutavad sellised relvad lisaks GPS-signaale, et kindlaks teha kõrvalekalde ulatus ja jooksvalt kurssi korrigeerida. Nii suudavad need raketid lennata mõne meetri täpsusega määratud sihtmärgini.

Kuid Venemaa alustas satelliitnavigatsiooni segajate kasutamist rindele lähedaste positsioonide ja võtmetähtsusega sihtmärkide kaitsmiseks, mis põhjustas osa kaugjuhtimisega relvade tõhususe järsu languse.

GMLRS-raketi edukus langes 60 protsendini, samas kui äsja arendatud GL-SDB liugpommi tõhususest jäi alles ainult kümme protsenti. M982 Excaliburi 155-millimeetrine täppisjuhtimisega suurtükimürsk, mis oli algselt 70 protsendi ulatuses tõhus, langes aga lausa kuueprotsendise tõhususeni.

Need kaks viimast relva eemaldati seetõttu Ukrainas operatiivsest kasutusest.

ERAM aitab Ukraina kaitset tugevdada

Kuid teised relvaliigid osutusid siiski GPSi segamise suhtes vastupidavamaks. See võib olla seotud nende vähem triivivate inertsiaalsüsteemidega, mis saavad GPSita paremini hakkama.

Kuid lisaks on põhjus ka selles, et venelaste GPS-segamine ei ole suutnud siiski satelliidiühendust täielikult välja lülitada. Mõned kõrgema kvaliteediga GPS-vastuvõtjad suudavad paremini kasutada segamisvastast koodi ja võtavad ülevalt tulevaid GPS-signaale paremini vastu. Samuti võivad uued relvad sisaldada arenenumaid signaaliprotsessoreid, et parandada võimet näha läbi segamisest põhjustatud müra.

Just sellised relvad, mis säilitasid Ukrainas 90-protsendise tõhususe, olid näiteks väikese kaliibriga liugpommid GBU-39 ning Storm Shadow/SCALP-EG raketid — viimaseid tarnisid Ühendkuningriik, Itaalia ja Prantsusmaa ning nendega on Ukraina ilmselt juba täpselt tabanud mitmeid olulisi Venemaa sihtmärke.

Odav ja täpne (65 000 eurot tükk) GBU-39B oli mõeldud F-35 varghävitajale oma kompaktsuse tõttu, kuid Ukraina suutis paigaldada neid oma MiG-29AS hävitajate pardale kuni kaheksa tükki korraga. Storm Shadow on aga üle viie korra suurema lõhkepeaga, kuid kolm kuni kuus korda pikema laskeulatusega, võimaldades selle kasutamist väärtuslikemate sihtmärkide vastu sügaval vaenlase tagalas.

ERAM oma 225-kilogrammise lõhkepeaga sobiks ilmselt F-16 hävitajatele, mida Ukraina varsti kasutada saab, kirjutab Kjiv Independent, kuid pole teada, kas need ehitatakse just sellel otstarbel kasutamiseks.

Seega erinevalt teistest GPSi segamisele alluvatest relvadest, on Storm Shadow jäänud täpseks, mis jätkuvalt toob kasu Ukraina õhujõududele. Kuid ilmselt saab peagi Ukraina ka muud odavat masstootmises relvastust, mis enam GPSi ei vaja ning säilitab oma täpsuse.