/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/07/20/16234252t1h4926.jpg)
Maurer oli MITis doktorikraadi saanud füüsik, kes töötas 1952. aastast Cornind Glass Worksis ja juhtis selle füüsikaosakonda. Pensionile läks ta samast ettevõttest 1989. aastal. Seal tegi ta ka olulise leiutise, mis on inimkonna kommunikatsioonvõimet ennenägematul moel paremaks teinud.
1970. aastal kavandasid Maurer ja tema kolleegid Donald Keck ja Peter C. Schultz esimese kiu, mille optilised kaod on piisavalt väikesed, et seda saaks kasutada telekommunikatsioonis. Nad kasutasid toona uudset titaanoksiidiga legeeritud ränidioksiidi sadestamist kvartstorusse, kasutades leekhüdrolüüsi ja paagutamist. Seejärel sulatati see mass ja tõmmati kiududeks.Nende loodud kiu optiline kadu oli 20 dB/km, mis näitas esimest korda praktilist tehnoloogiat. Optilisi kiude oli loodud ka varem, kuid nende sumbuvused olid sedavõrd suured, et neist kaugside jaoks tehnoloogilist läbimurret ei sündinud.
/nginx/o/2024/07/20/16234253t1h21fd.jpg)
Elulugu ja töökohad
Maurer sündis 20. juulil 1924 kas Arkadelphias Arkansase osariigis või muude andmete järgi Missouris Richmond Heightsis. Aastal 1943 astus ta USA armee reservi ja alustas õpinguid Arkansase ülikoolis. Ta kutsuti kiiresti tegevteenistusse ja õppis umbes aasta Huntsville'i osariigi kolledžis Texases inseneeria erialal. 1944. aastal saadeti ta 99. jalaväediviisiga üle mere, et võidelda Prantsusmaal ja Belgias piki Saksamaa piiri. Ta sai maamiinist haavata ja veetis rohkem kui 20 kuud haiglas, enne kui sai Purple Hearti autasu ja saadeti koju tagasi.
Seadus võimaldas tal naasta 1946. aastal Arkansase ülikooli keemiatehnikat õppima, kuid läks seal kiiresti üle füüsikale. Ta lõpetas 1948. aastal füüsika bakalaureusekraadiga, seejärel lõpetas ta Massachusettsi tehnoloogiainstituudis, kus mõõtis teist helikiirust vedelas heeliumis. Ta õppis seal 1951. aasta suvel ja lõpetas füüsikadoktori kraadiga.
1966. aasta paiku sai Maurer teada Charles K. Kao teedrajavast tööst optiliste kiudude vallas Ühendkuningriigis Standard Telephones and Cables'i ettevõttes ning algatas Corningis projekti selliste kiudude arendamiseks.