Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Miks arvatakse, et Donald Trumpi tegelikult ei tulistatud? (2)

Copy
Atentaati Donald Trumpile jäi meenutama kõrvaplaaster, mis on saanud juba meemide allikaks. Kuid vandenõuteoreetikud ei usu midagi, ka ilmselgelt nähtut. Põhjuseks on ka süvavõltsingute muutumine aina ehedamaks.
Atentaati Donald Trumpile jäi meenutama kõrvaplaaster, mis on saanud juba meemide allikaks. Kuid vandenõuteoreetikud ei usu midagi, ka ilmselgelt nähtut. Põhjuseks on ka süvavõltsingute muutumine aina ehedamaks. Foto: Evelyn Hockstein

Uskuge või mitte, aga on inimesi, kes tõsimeeli nii arvavad. «See on feik,» kostub nende suust ja seda ei saa ka pahaks panna. Vaatamata mitmetele asitõenditele, mis tõestavad Trumpi tulistamise toimumist, on tehisaru abil tehtud võltsvideod tänapäeval levinud ning võivad esmapilgul tunduda väga realistlikud, mis ongi pannud inimesi kõiges kahtlema.

Deepfake ehk süvavõltsing on loodud või muudetud tehisaru (TI) abil üldjuhul lõbu või pila eesmärgil, kuid neid videoid, pilte ja muud materjali saab muidugi luua ka selleks, et eksitada inimesi või levitada valeinfot.

Jalka EMi libauudised tundusid üsna ehtsad

Hiljuti lõppenud jalgpalli EM tõi endaga kaasa suurel hulgal võltsvideoid, millest nii mõneski võis näha koondise peatreenerit või mängijat intervjuu käigus ohtralt ropendamas (vaata seda näidet Tiktokis) või kaasmängijaid ebasobivalt kritiseerimas (veel üks näide).

Taolised klipid levisid sotsiaalmeedias kui kulutuli ja kogusid kiirelt miljoneid vaatamisi.

Kuidas taolist võltsvideot ära tunda?

Enamikel juhtudel viitab võltsvideole selle sisu – tegu on meelelahutusliku videoga, kus kuulsuse räägitav jutt on niivõrd piinlikult jabur, et seda pole võimalik uskuda.

Küll aga tasub tähelepanelikult jälgida inimese suud ja selle liikumist. Muudetud videol on suu ümbrus tihti veidi hägune, kehva kvaliteediga ja hääl pole pildiga alati ideaalselt sünkroonis.

Süvavõltsingu avastamisel jälgi näiteks videos suu liikumist.
Süvavõltsingu avastamisel jälgi näiteks videos suu liikumist. Foto: ekraanipilt / Tiktok / BBC

Samuti tasub alati uurida kasutajat või kontot, kes/mis on video postitanud. Kui Southgate'i intervjuu avaldab Inglise vutiliidu ametlik sotsiaalmeediakonto, siis võib üpris kindel olla, et tegu on tõese klipiga.

Kui aga selle postitab hoopis Instagrami kasutaja JunkboxAI, siis ilmselt mitte.

Inimeste asemel tehismodellid

Tehnoloogilist innovatsiooni veavad naljaga pooleks tavaliselt kaks tööstusharu: sõjatööstus ja pornograafia.

Neist viimase alla saab kaudselt liigitada ka tehisaru abil loodud tehisnaised, kes endale sotsiaalmeedias kiirelt jälgijaid koguvad.

Kasutajaprofiili ehib seal tavaliselt tekst stiilis «Sinu digitaalne kaaslane», kus jälgijad saavad tehismodellile erinevate veebilehtede kaudu füüsilisi kingitusi saata, näiteks alates sada eurot maksvast massaažist kuni tuhandete eurodeni maksvate eheteni välja.

Reaalsuses mingit massaaži muidugi ei toimu ja raha laekub otse programmeerija või turundusguru pangakontole. Äri missugune!

Kevadel korraldati sedasorti «modellidele» ka omaette konkurss, auhinnafondiks ei rohkem ega vähem kui 18 600 eurot.

Hinnati nii sotsiaalmeediakonto jälgijate hulka, nende kaasatust ja modelli «lihvitust» ehk kuivõrd realistlikult mõjus kogupilt. Sealhulgas selgus, et just tehisaru jaoks kõige raskemini genereeritavad on käed ja silmad.

Need on populaarsed sotsiaalmeediastaarid, keda tegelikult pole olemas.
Need on populaarsed sotsiaalmeediastaarid, keda tegelikult pole olemas. Foto: Fanvue

Mida nüüd selle teadmisega peale hakata?

Tehisaru on tulnud selleks, et jääda. Võltsvideod ja -uudised lähevad ajaga järjest usutavamaks ning raskemini tuvastatavamaks. Selle sisuga mõjutatakse poliitikat, majandust, inimeste uskumusi ja rahakotti. Juba kaheksa aastat tagasi prooviti taoliste netimanipulatsioonide toel USA valimisi mõjutada. Kuivõrd õnnestunult, jääb igaühe enda ja ajaloo otsustada.

Tõsi on, et taolised tegevused jätkuvad. Konarlikus eesti keeles kirju saatvad Nigeeria printsid muutuvad oma lähenemises aina sujuvamaks ning peagi läkitavad nad internetikasutajatele suure päranduse asemel hoopis elegantseid pahatahtlikke videoid.

Kaitsmaks ennast küberjama eest, on tarvilik end harida www.itvaatlik.ee lehe abil ja kasutada digikaitset, mis hoiab kasutajaid märkamatult internetis varitsevate ohtude eest.

Lõpuks pole keegi küberohtude eest enam täielikult kaitstud. Need, kes kasutavad digikaitse ja küberturvalisuse lahendusi ja end uute ohtudega kurssi viivad, on teistest palju rohkem hoitud.

Tagasi üles