:format(webp)/nginx/o/2024/07/25/16243670t1h6c40.jpg)
Mida teha, kui elutähtsale sihtmärgile läheneb korraga viiskümmend drooni igast suunast? Tavalise õhutõrjega peaks siis jalgadele valu andma ja põgenema, kuid USA armeel on plaanis selliste drooniparvede rünnaku vastu kasutusele võtta uued tõrjerelvad.
Pentagoni suurimas droonide testis katsetati nii-öelda «parvesõja» võimekust, mis tähendab, et prooviti võidelda korraga suurel hulgal erinevatest suundadest tulevate droonide ehk drooniparve vastu. Sõjanduseksperdid usuvad, et see on üks suurimaid ohte lähitulevikus, kui ründavad odavad, massiliselt lendu saadetud ning väikesed mehitamata õhusüsteemid (nn sUAS), mis võivad olla raskesti tõrjutavad, kuid tekitavad suurt kahju.
Õhutestid toimusid USA armee Yuma katsepolügoonil, korraldaja oli Joint-C-sUASi büroo (Joint C-sUAS Office ehk JCO), mis loodi 2020. aastal selle uue ohu lahendamiseks.
Kui esialgu tundus see kauge tulevikustsenaarium, milleks peab hakkama valmistuma, siis nüüd, Ukraina sõja kogemuse põhjal võivad massiivsed parverünnakud korraga ühe tähtsa sihtmärgi pihta olla juba täiesti reaalsed.
JCO on viimased kolm aastat korraldanud uusima C-sUASi tehnoloogia ehk parvlevate õhuvahendite vastu kasutatavate relvade demonstratsioone Yuma polügoonil. Nende viimatine sündmus, mis oli arvult juba viies, algas juunis ja kestis neli nädalat. See oli USA sõjaväe sõnul seni kõige ambitsioonikam eksperiment.
Üritus keskendus süsteemidele, mis on võimelised tuvastama ja hävitama sUASi parvesid. Peaaegu 60 ettepaneku hulgast valis JCO välja 12 süsteemi, millest üheksa osales viimases katses.
JCO testi integratsioonijuht Hi-Sing Silen kommenteeris toimunud uute relvade teste: «Meil oli korraga õhus kuni 50 sihtmärki. Need olid propellerite, fikseeritud tiibade ja reaktiivmootoritega ning gruppe juhiti sihtmärgini peaaegu 360 kraadi ulatuses. See on kaitsesüsteemile nii raske kui üldse võimalik.»
/nginx/o/2024/07/25/16243671t1h6587.jpg)
USA sõjaväe esindajate sõnul erinesid ohtude tuvastamise, jälgimise ja identifitseerimise meetodid sõltuvalt tootjast, nagu ka hävitusmehhanismid, mis hõlmasid kõike, alates kuulipildujatest ja rakettidest kuni võimsa mikrolainerelva ja elektroonilise sõjapidamise süsteemideni.
Mõned tootjad pakkusid välja ka lendavate hävitusdroonide lahendusi või kombineerisid tõrjet teiste relvadega.
Sileni selgitusel olevat see olnud üks suurimaid sedamoodi teste üldse: «Nii palju ohusihtmärke korraga õhust tõrjuda – seda pole ma näinud ega kuulnud, et kaitseministeerium oleks kunagi varem midagi sellist korraldanud. Teistes parvedemonstratsioonides on kas mitu lainet lähenevaid ründedroone või need tulevad üksteise järel. Meie stsenaariumi järgi on aga õhus peaaegu samal ajal 50 ohtu, mis lähenevad positsioonile.»
Andmeid katsest kogutakse endiselt, sündmus toimus 3. juunist 28. juunini. Lõplik info testide edukusest läheb esmalt sõjaväe komandöridele. Sündmusel osalenud üheksa tootjat olid Clear Align, Trakka, ICR, ELTA, Teledyne FLIR, SAIC, ATSC ja Anduril, kirjutab väljaanne Breaking Defense.
Silen võttis tulemused kokku: «Sellise võimaliku rünnaku vastu pole ühtki hõbekuuli, eriti kui tegemist on suurte parvedega. Peab omama kihilist kaitset, et suuta tõrjuda kõiki ohte.»
Pentagoni viimane droonitõrje avalik test tõi esile mitmeid keerukaid meetodeid väikeste mehitamata õhusüsteemide parvede tuvastamiseks ja hävitamiseks. Erinevad tehnoloogiad ja strateegiad näitasid siiski, et selliste rünnakute vastu aitab vaid kihiline kaitse ehk hävitada tuleb parv erinevate vahenditega, alustades juba kaugemalt ning keskendudes lõpuks lühidistantsil viimastele läbi lipsanud lennuvahenditele.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)