Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Hiina salajasel orbiidile «muneval» kosmoselennukil on ka tumedam pool

Copy
Korduvkasutatav salajane kosmoselennuk viidi orbiidile Long March-2F kanderaketiga. Lennukit ennast pole kunagi pildistatud. Pilt on illustreeriv.
Korduvkasutatav salajane kosmoselennuk viidi orbiidile Long March-2F kanderaketiga. Lennukit ennast pole kunagi pildistatud. Pilt on illustreeriv. Foto: Li Gang / Xinhua via ZUMA Press / Scanpix

Hiina varjatud olemusega mehitamata kosmoselaev, mis stardib kanderaketiga ja maandub salajasel sõjaväelennuväljal, testib tõenäoliselt sõjalist tehnoloogiat, kuid seda võib samuti kasutada satelliitide tõukamiseks või kättesaamiseks, arvavad eksperdid. Viimastel missioonidel on korduvkasutatavast kosmoselennukist poetatud orbiidile ka salapäraseid «munasid».

Kosmoselaeva, mis on oma kolmandal missioonil, täheldati mais ja juunis sokutamas kosmosesse objekti, mida liigutati mitu kilomeetrit ja seejärel manööverdati tagasi mõnesaja meetri kaugusele.

Delfti tehnikaülikooli kosmoseteadlikkuse lektor Marco Langbroek selgitas Reutersile, et on ilmne, et sellel on sõjaline rakendus: näiteks vaenlase kosmoseobjektide lähedalt inspekteerimine või nende kõrvaldamine. Samas on sellel lennukil kindlasti ka mittesõjalisi rakendusi, näiteks oma satelliitide tankimine ja manööverdamine.

Kui eri riikide sõjaväed arendavad keerukaid satelliidivõrke, võib korduvkasutatav kosmoselaev, mis suudab neid häirida, olla väga väärtuslik, rõhutasid Langbroek ja kolm teist eksperti Reutersile.

Hiina pole kunagi avalikustanud, milliseid tehnoloogiaid kosmoselaevaga on testitud, samuti pole kosmoselennukit avalikult pildistatud alates selle tegevuse algusest.

USA käivitas oma mehitamata Boeing X-37B kosmoselennuki esimest korda 2010. aastal, samas kui Venemaa on hiljuti teele saatnud mitu satelliiti, mida USA ametnikud kahtlustavad olevat relvad teiste satelliitide vastu, mida Venemaa ise on eitanud.

Riiklik meediakanal Xinhua on märkinud uudistes ära vaid kosmoselaeva stardid ja maandumised, nimetades seda «taaskasutatavaks testkosmoselaevaks».

Liigub orbiitide vahel üles-alla

Praegune Hiina kosmoselennuki lend algas 2023. aasta detsembris. Eelmine missioon, mis hõlmas samuti eraldi objekti kosmosesse viimist ja selle kättesaamist, käivitati 2022. aasta augustis ja kestis 276 päeva vastavalt kosmoseagentuuride jälgimisandmetele. Esimene lend kestis aga vaid kaks päeva 2020. aasta septembris.

Jälgimisandmed näitavad, et see kosmoselennuk stardib Jiuguanist Põhja-Kesk-Hiinas Long March-2F kanderaketiga ning maandub iseseisvalt Lop Nuri piirkonnas Xinjiangis asuval sõjaväelennuväljal endises tuumakatsetuste piirkonnas, mida kontrollib sõjavägi.

Andmed näitavad veel, et kosmoselaev on muutnud oma kõrgust tavapäraselt orbiidilt umbes 350 kilomeetri kõrgusel 600 kilomeetri peale ja tagasi. Võrdluseks: rahvusvaheline kosmosejaam ISS asub ligi 400 km kõrgusel ja Starlinki interneti satelliidid 550 km kõrgusel.

Arvatakse, et selle kosmoselennuki suurus ja kuju on sarnased X-37Bga, mis on umbes 9,14 m pikk ja on orbiidil olnud kuni 908 päeva, kõrgusel kuni 38 000 km. Hiina kosmoselennuk on ilmselt mehitamata, kuigi selle kanderaketiks on Hiina ainus mehitatud kosmoselaevade orbiidile toimetaja Long March 2F.

Poetab midagi orbiidile

Detsembris startinud Hiina kosmoselennuk poetas neli päeva pärast orbiidile jõudmist  välja kuus objekti, mille kohta pole eriti midagi teada.

Mais «munes» Shenlongiks kutsutav kosmoselaev veel midagi, mis oli kas mikrosatelliit või mingi seade, mis jäi ligi 600 kilomeetri kõrgusele orbiidile.

Võimalikud sõjalised rakendused

Hiina kosmoselennuki näilised eksperimendid mingite asjade saatmisega kosmosesse, peegeldavad nende nihutamise ja kättesaamisega USA korduvkasutatava kosmoselennuki X-37B missioone, mis on samuti kõik olnud salastatud, neid kirjeldatakse vaid üldisemalt kui korduvkasutatavate sõidukite tehnoloogiate uurimist.

Vaenlase satelliitide lähedalt uurimine või rikkumine on selliste kosmosesõidukite teine võimalik sõjaline otstarve. Mõned riigid, sealhulgas USA, Hiina, India ja Venemaa, omavad juba maapealseid satelliidivastaseid rakette. Orbitaalsed relvad on kaua olnud tabu ja massihävitusrelvad kosmoses on keelatud 1967. aasta lepingu järgi.

Ekspertide sõnul on Hiina salajane tegevus kosmoses eeldatavasti kahesuguse otstarbega ja leiab kasutust ka riikliku julgeoleku valdkonnas.

Tagasi üles