/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/30/16256809t1hca86.jpg)
MAN Truck & Bus demonstreeris Müncheni Tehnikaülikooli (TUM) poolt välja töötatud megavatist laadimisprototüüpi, mis pakkus üle 1000 kilovatist laadimisvõimsust. 40-tonnine eTruck sai 30 minutiga piisavalt laetud, et läbida peaaegu 400 kilomeetrit.
Megapöörane autolaadija ⟩ 1000 kW laadija autode jaoks pandigi tööle
Saksamaal transporditakse maanteedel umbes 70-80% kaubast, millest suurema osa veavad diiselveokid. Üleminek elektrilistele veokitele aitaks märkimisväärselt vähendada tööstuse põhjustatud hinnangulist 148 miljoni tonni suurust CO2 emissiooni aastas. Kuid operaatorid ei soovi, et e-veokid seisaksid pikka aega paigal akusid laadides.
Professor Markus Lienkamp TUM-ist ütles, et teaduslikud faktid edastavad selge sõnumi: akutoitel veokitel on umbes 75% tõhusus. See asetab nad kaugele ette kütuseelementidega veokitest, mille tõhusus on 26%, ja eKütustest, mille tõhusus on 14%. Siiski puudub vajalik infrastruktuur elektriveokite tõhusaks kasutamiseks peamistel transporditeedel. «Megavatise laadimise tehnoloogia esindab tohutut edasiminekut,» lisas ta.
Märtsis ühendas MAN ühe oma eTrucki ABB E-mobiilsuse välja töötatud megavatise laadimissüsteemi esimese prototüübiga. Sellel süsteemil on potentsiaal tõsta laadimisvõimsust kuni 3,75 megavati (3000 amprit) tasemele, kuid seda demonstreeriti vaid 700 kW ja 1000 ampriga MAN-i arenduskeskuses Münchenis, et tõestada tehnoloogia toimivust.
TUM-i ja partnerite NEFTON-i uurimisprojekti raames arendatud prototüüp ületas megavati piiri, jõudes 1025,5 kW ja 1488 amprini, lisades MAN eTrucki akusse poole tunniga umbes 400 km läbimiseks vajalikku elektrienergiat. TUM-i pressiteates märgitakse, et selline laadimiskiirus võiks pakkuda piisavalt energiat 4,5-tunniseks tööks ning laadimiseks kuluks aeg, mis on ette nähtud juhi korralise puhkepausi jaoks.
Teadus ja praktika kohtusid
«NEFTON-iga oleme suutnud arendada tehnoloogiaid, et laadida e-veokeid väga lühikese aja jooksul ja üle 1000 kW võimsusega,» kinnitas Dr. Frederik Zohm MAN-ist. «Uurimistöö keskendus praktilisusele, kuludele ja võrguga ühendamise võimsusele. Koos projektipartneritega ollakse selgelt näidanud, et elektriveokid ja megavatine laadimine on ideaalne kombinatsioon maanteekaubaveo laiaulatuslikuks dekarboniseerimiseks. Tehnoloogia on olemas, nüüd peab koos poliitikute, energiasektori ja sõidukitootjatega edendama laadimisinfrastruktuuri laienemist.»
Tuleviku väljakutsed ja eesmärgid
Uurimisprojekt on kindlaks teinud, et megavatised laadimispunktid tuleb paigaldada iga 50 km järel mööda peamisi marsruute kogu Euroopas, et toetada üleminekut pikamaavedudele elektriliste veokitega. MAN märgib, et tööstuse hinnangud näitavad, et Euroopas on 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vaja umbes 50 000 suure jõudlusega megavatist laadimisjaama.
Selline infrastruktuuri investeering on tohutu, nagu ka vajalik elektrivõrgus olev piisav energiahulk, et toetada üleminekut elektriveokitele – MAN eeldab, et 2030. aastaks on pool nende uutest veokitest elektrilised.
Saksamaa valitsus alustab megavatise laadimise kasutuselevõttu ja riigiminister Hubert Aiwanger kinnitas, et megavatist laadimist võetakse arvesse praeguses rahastamisprogrammis. «Esimeses voorus rahastame 86 laadimispunkti maanteekaubaveo jaoks ning järgmine rahastamiskutse algab hilissügisel. Koos meie vesiniku rahastamisega esindab see programm Baieri osariigi valitsuse tehnoloogia avatud lähenemisviisi mobiilsusele,» selgitas Aiwanger.
Uurimistööd laadimistehnoloogiate suurendamiseks 3000 kW tasemele ning kahepoolse laadimise jaoks, et toetada võrgu stabiilsust, jätkuvad. Samal ajal on merel Põhjamere tuulepargis paigaldatud esimene 8-MW laadija, mida toidavad taastuvad energiaallikad.