:format(webp)/nginx/o/2024/08/07/16274813t1h7788.jpg)
Elon Musk väidab, et Neuralink on implanteerinud teisele vabatahtlikule oma eksperimentaalse N1 aju-arvuti liidese (brain-computer interface ehk BCI) ja et see töötab väga hästi. Kuid sarnaselt ettevõtte esimese patsiendi mündisuuruse seadmega, toimib korralikult vaid osa elektroodidest.
Neuralinki tegevjuht selgitas 2. augustil toimunud podcast'is antud intervjuus arvutiteadlase Lex Fridmaniga: «Ei taha ära sõnuda, kuid tundub, et teine implantaat on läinud äärmiselt hästi. Seal on palju signaale, palju elektroode. See töötab väga hästi.»
Kuid palju elektroode on suhteline number. Oma pikas vestluses Fridmaniga täpsustas Musk, et kuigi esialgsed tulemused on seni head, hinnatakse, et kasutaja motoorsesse korteksisse kirurgiliselt implanteeritud BCI 1024st elektroodist annab signaale ainult umbes 400. Kuigi see on umbes 10-protsendiline paranemine Neuralinki esimese vabatahtliku puhul teatatud 80–85-protsendilise elektroodide talitlushäire määra osas, näitab see siiski tehnoloogia ees seisvaid tohutuid takistusi, mida Musk varem ennustas telepaatiat meenutavalt vaid mõne aasta pärast.
«Neuralinki implantaadi juhtmed on juba 85 protsenti lahti,» ütleb patsient.
Musk postitas oma sotsiaalmeediaplatvormile X 2024. aasta jaanuaris: «Kujutage ette, kui Stephen Hawking saaks suhelda kiiremini kui kiirkirjutaja või oksjonipidaja. See on eesmärk.»
Selle aasta alguses kinnitasid aruanded, et Neuralinki esimese patsiendi Noland Arbaugh' puhul eraldus kuni 870 elektroodi pärast seda, kui implantaat liikus tema koljus kuni kolm korda ettevõtte ootustest rohkem. Arbaugh, 30-aastane neljajäsemehalvatusega mees, selgitas tollal The Wall Street Journalile, et ta hakkas kogema BCI jõudluse halvenemist pärast seda, kui see algselt võimaldas tal oma mõtete abil juhtida arvuti sisendeid ja hiirekursorit. Arbaugh meenutas, et Neuralink ei olnud vaimustunud mõttest teha veel üks ajuoperatsioon implantaadi eemaldamiseks, ja veetis nädalaid lahenduse improviseerimisel. Insenerid töötasid lõpuks välja salvestusalgoritmi modifikatsiooni, mis muutis implantaadi närvipopulatsiooni signaalide suhtes tundlikumaks, parandas nende signaalide kursoriliikumisteks tõlkimise tehnikaid ja täiustas kasutajaliidest. Praegu pole teavet, mis selgitaks, mis täpselt põhjustas Arbaugh' elektroodide eraldumise või kas need talitlushäired võivad tulevikus terviseprobleeme tekitada.
Neuralink seisis silmitsi arvukate regulatiivsete viivituste ja uurimistega seoses väidetavate loomaõiguste rikkumiste ja ohutusprobleemidega enne oma esimesi inimkatseid. 2023. aastal hoiatas loomakaitsega tegelev meditsiinieetika organisatsioon vabatahtlikke ettevõtte PRIME Study uuringuga liitumise eest, öeldes, et nad peaksid seadme ohutuse suhtes olema tõsiselt mures.
Musk ei andnud eelmisel reedel toimunud podcast'is täiendavaid selgitusi selle kohta, mis põhjustas uusimad tüsistused, vaid keskendus Neuralinki tulevaste patsientide kõrgetele eesmärkidele, sealhulgas veel kaheksale vabatahtlikule, kes peaksid aasta lõpuks saama N1 seadmed. Ta väitis, et isegi Arbaugh' implantaadi 10–15-protsendilise funktsionaalsuse korral suutsid insenerid saavutada arvutuskiiruse bitt sekundis.
Musk väitis, et see on kahekordne maailmarekord, kuigi pole selge, millist rekordit ta silmas pidas. 2017. aastal avaldasid Stanfordi ülikooli teadlased kliinilise uuringu tulemused, milles kolm patsienti testisid varasemaid BCI versioone. Kuigi need olid väliselt paigaldatud ja füüsiliselt ühendatud, saavutasid kaks ALSi patsienti arvutuskiirused vastavalt 2,2 ja 1,4 bitti sekundis, samas kui üks Lou Gehrigi tõvega vabatahtlik saavutas 3,7 bitti sekundis — neljakordne varasem kiirusrekord.
Musk ütles reedel: «Aastate jooksul saab sellest tohutu läbimurre. Arvan, et hakkame ületama maailmarekordeid suurusjärkude võrra... jõudes, ma ei tea, 100 bitini sekundis [tuhandeni].»
Allikas: Popular Science
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)