:format(webp)/nginx/o/2024/08/15/16292030t1hc44d.jpg)
Droonid mängivad üha kriitilisemat rolli sõjalistes operatsioonides, tuginedes Ukrainas toimuvate lahingute ajal saadud kogemustele. Erinevad armeed üle maailma liiguvad üha enam droonide integreerimise suunas oma sõjavägedesse. Kuigi droonid ei ole Ukraina konfliktist pärit, on see konflikt kiirendanud tehnoloogilisi uuendusi, mis toovad kahtlemata kaasa uue põlvkonna FPV (First-Person View) droone.
Kuigi droone on sõjapidamises eriliselt kasutatud ja reklaamitud alates 2000. aastast, pole nende sõjaline kasutus uus. Ameeriklased on juba üle kümne aasta kasutanud MQ-9 (kõrgel lendav ja pika tööajaga) droone maavägede toetamiseks, mis on peamiseks osaks luureandmete kogumisel. Kuid viimastel aastatel on droonidele määratud uued ülesanded – näiteks täppislöökide andmine. Iraagi sõjas Daeshi vastu toimusid olulised arengud käsitööstuslike droonide valdkonnas, kuna terroristlik rühmitus kasutas väikesi, raadio teel juhitavaid ja lõhkekehadega varustatud õhusõidukeid vägede sihtimiseks. 2020. aastal, Mägi-Karabahhi sõjas, kasutati laialdaselt tsiviildroone, mis olid esmakordselt militariseeritud; täna tuntakse neid piloodivaate (FPV - first person view) droonidena.
Droonid, olgu need maismaa- või õhusõidukid, on nüüd laialdaselt kasutusel viies peamises valdkonnas:
Droonid on laialdaselt kasutusel vaenlase liikumise jälgimiseks, huvipakkuvate piirkondade monitoorimiseks ja luuretegevuseks. Tänu oma ar sensoritele ja võimele lennata pikka aega kõrgel, pakuvad need reaalajas ülevaadet lahinguväljalt, võimaldades kiiret ja teadlikku otsuste langetamist.
Relvastatud droonid, nagu MQ-9 Reaper või Bayraktar TB2, võivad sooritada täpseid lööke strateegiliste sihtmärkide pihta, vähendades sellega sõdurite riske ja tsiviilkahjusid. Nende võime püsida pikalt õhus võimaldab neid kasutada õigel hetkel löögi sooritamiseks, sageli koostöös maavägedega.
Droonid on kasutusel ka riikideväliste rühmituste ja terroristlike organisatsioonide poolt, kes viivad läbi asümmeetrilisi rünnakuid. Need seadmed, mis on sageli väikesed ja kergesti kättesaadavad, võivad olla kohandatud kandma lõhkekehi või täitma luureülesandeid, esitades tavapärastele sõjavägedele märkimisväärseid väljakutseid. Selle missioonikategooria alla kuuluvad ka madala mõjuga rünnakud, nagu granaadi viskamine positsioonile.
Droonide abil saab läbi viia elektroonilise sõjapidamise operatsioone, häirides vaenlase kommunikatsiooni või segades nende navigatsioonisüsteeme. See võib vaenlase vägesid tõsiselt segada ja luua lahinguväljal taktikalisi võimalusi.
Mõningaid droone kasutatakse logistikas ja asjade transportimisel, tarnides varustust, laskemoona või meditsiinivahendeid raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse või vaenlase kontrolli all olevatesse piirkondadesse. See vähendab sõltuvust haavatavatest maapealsetest konvoidest ja kiirendab toetuse jõudmist eesliinivägedeni.
FPV droonid pakuvad märkimisväärseid eeliseid; need on enamasti käsitööstuslikult valmistatud tsiviildroonide baasil, mida üksused militariseerivad. Need väikesed droonid on väga lihtsad kasutada ja neil on huvitav autonoomsus. Ukraina sõja alguses kasutati neid vaatluseks ja lahinguvägede asukoha määramiseks. Kiiresti lisati droonidele käsitööstuslikud süsteemid, et visata väikesi granaate ja mõnikord rakette sõidukitele või lahingupostidele. Droonid on äärmiselt diskreetsed: nad suudavad lennata kõrgel, tekitada vähe müra ja on seega raskesti avastatavad maavägede poolt, ning nende väike suurus muudab need radarisüsteemide jaoks väga keeruliseks tuvastada.
Droonide peamine nõrkus on raadioside operaatori ja drooni vahel, mida on kerge häirida. Seetõttu on venelased paigaldanud oma soomusmasinatele mitmeid elektroonilise häire süsteeme.
Viimastel nädalatel on Venemaa FPV-droonide aktiivsus vaatamata Ukraina poolt rakendatud häiremeetmetele märkimisväärselt tõusnud. Lahendus tuli FPV-droonilt, mis kukkus rindejoonel alla. Venelased on arendanud optilise kiudude ülekandega süsteemi, varustades oma droone umbes kümne kilomeetri pikkuse optilise rullikuga, mis tagab pideva ühenduse. Siiski on sellel tehnoloogilisel uuendusel ka puudusi.
Optiline ühendus on füüsiline ja seega piirab droonide liikumist ja amplituudi ning takistused, mis olid varem ebaolulised (hooned, aknad, elektriliinid jne), on nüüd märkimisväärsed. Ei ole veel teada, kas katkestuse korral on ette nähtud kaabli läbilõikamine või kas raadioside võib toimida varusüsteemina kiudude purunemise korral.
Vaatamata nendele puudustele, mis hõlmavad «ballistilist» tüüpi lennutrajektoori, mitte maapinnalähedast sirgjoonelist lendu nagu traditsioonilistel FPV-del, pakuvad optilised FPV-d eriti huvitavat pildikvaliteeti. FPV vaade on pidevalt üle 50 kaadri sekundis ja väga puhta lahutusvõimega, mis võimaldab huvipakkuvaid piirkondi kergesti tuvastada ja muudab sihtmärkide määramise lihtsamaks.
Venelaste poolt käsitööstuslikult arendatud lahendus on nüüd sakslaste poolt välja kuulutatud kui järgmise põlvkonna FPV-drooni arenduse alus, mida Ukrainale lähitulevikus tarnitakse.
Kuigi selle süsteemi kasutamise kvantitatiivsed andmed pole veel kättesaadavad, on üsna kindel, et see lahendus, arvestades selle eeliseid, saab peagi olema UAV-süsteemide arengus olulisel kohal erinevates armeedes.
See FPV-drooni juhtimissüsteemi areng pakub lahendust häiretega seotud väljakutsetele, kuid tänapäeval on nii Venemaa kui ka «laiendatud NATO» poolel kasutusele võetud või esitatud teisi lahendusi droonide vastu võitlemiseks. Olgu selleks Benelli M4 A.I droonide kaitse, Rosteci haavlipadrunid või antidroonide püssid, FPV ja selle arengud esindavad kaitsealase uurimistöö inkubatsiooni, mis põhineb eriti kiirel innovatsioonil ja vastumeetmete tsüklil. Ukraina sõda näib määravat, mis hakkab juhtuma tulevastes 21. sajandi konfliktides, kus leiavad aset olulised tehnoloogilised uuendused.
Allikas: Army Recognition
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)