Loe, millised olid küberründed Pariisi olümpiamängude vastu

Pariisis olümpiaüritusi võõrustanud Grand Palais ja veel umbes 40 muuseumi Prantsusmaal langesid augusti alguses lunavararünnaku ohvriks. Foto: Michel Euler

Prantsuse ametivõimud teatasid, et Pariisi olümpiamängude ajal registreeriti üle 140 küberrünnaku, kuid ükski neist ei häirinud võistluste kulgu.

Prantsusmaa küberjulgeoleku agentuur Anssi oli olümpiamängude eel ja nende ajal kõrgendatud valmisolekus, et vältida rünnakuid, mis võinuksid häirida korralduskomitee tööd, piletimüüki või transpordisüsteeme.

Ajavahemikul 26. juulist 11. augustini registreeris Anssi 119 aruannet, mis vastasid väikese mõjuga turvasündmustele, ning 22 intsidenti, kus «pahalane» õnnestunult sihtmärgi infosüsteemi ründas.

«Rünnakud sihtisid peamiselt valitsusasutusi, aga ka spordi-, transpordi- ja telekommunikatsioonitaristut,» teatas agentuur. Anssi andmetel moodustas kolmandiku neist rünnakutest seisakute tekkimine, millest pooled olid põhjustatud teenusetõkestusrünnakutest, mis on suunatud serverite ülekoormamisele.

Muud küberintsidendid hõlmasid nii katseid kui ka tegelikke süsteemide kahjustamisi ja andmete avalikustamisi.

Anssi sõnul iseloomustas kõiki sellel perioodil aset leidnud küberintsidente nende vähene mõju.

Grand Palais, mis oli üks Pariisi olümpiaürituste toimumispaiku, ning umbes 40 teist Prantsusmaa muuseumi sattusid augusti alguses lunavara rünnaku ohvriks, kuid see ei mõjutanud ühtegi olümpiamängudega seotud infosüsteemi.

Lunavara kasutab turvaauke arvutisüsteemide krüpteerimiseks ja blokeerimiseks, nõudes kasutajalt või organisatsioonilt lunaraha nende avamiseks.

2021. aastal toimunud Tokyo olümpiamängude ajal teatati 450 miljonist sellisest operatsioonist, mis oli kaks korda rohkem kui 2012. aasta Londoni olümpiamängudel.

Pariisi olümpiamängude eel ütles Pariisi mängude tehnoloogia- ja infosüsteemide direktor Marie-Rose Bruno, et ta ootab 8-10 korda rohkem küberrünnakuid kui Tokyo mängudel.

Allikas: Tech Xplore