Ukraina uuendatud Neptuni rakett külvab Putini väes paanikat – vaata, mida nad selle vastu ette kavatsevad võtta

Uuendatud Neptuni rakett lendab kaugemale kui eelnev versioon ning kasutab raskelt avastatavat hiilimistaktikat. Foto: Kaader Ukraina presidenid esitletud videost

17. augustil 2024 avaldatud teabe põhjal on Ukraina tutvustanud oma R-360 Neptuni tiibraketi uut varianti. Seda uut raketti, mis on kohandatud ka maapealsete sihtmärkide ründamiseks ning mille tegevusraadius on uuendatuna nüüd kuni 400 kilomeetrit, esitleti videos, mille avaldas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Täiustatud Neptuni raketti kasutati väidetavalt hiljutises öises rünnakus 31. juulil Venemaal Kurski lähedal asuvale Tšalino sõjaväelennuväljale. Allikate teatel tabas rakett ja hävitas lennuväljal asuva laskemoonalao. See on üks esimesi avalikult teadaolevaid juhtumeid, kus modifitseeritud Neptuni raketti on lahingus kasutatud pärast seda, kui eelmise aasta septembris teatati selle edukast kasutamisest Vene õhutõrjesüsteemide vastu Krimmis.

Esialgu 2018. aastal Kiievis asuva Luch Design Bureau välja töötatud R-360 Neptun oli algselt mõeldud laevadevastaseks raketiks, mille tegevusraadius oli 280–300 kilomeetrit.

Viimases versioonis on lennukaugust suurendatud ja funktsioone laiendatud, hõlmates ka maapealseid sihtmärke, mis suurendab veelgi Ukraina võimet viia läbi täpseid kaugmaarünnakuid. Rakett liigub kiirusega kuni 900 km/h ja suudab lennata kõrgustel vahemikus 10 kuni 300 meetrit, langetades oma lõppfaasis lennukõrguse vajadusel vaid kolme meetrini, et vältida vaenlase õhutõrjet. Neptun pälvis rahvusvahelist tähelepanu 2022. aasta aprillis, kui seda kasutati Vene juhitava raketikandja Moskva uputamiseks Mustal merel.

Uuendatud Neptuni raketisüsteem on osa laiemast Ukraina püüdlusest arendada täiustatud raketivõimekust, mille tulevikuplaanid hõlmavad väidetavalt Ukraina tiibrakettide tegevusraadiuse pikendamist kuni 1000 kilomeetrini.

Venelaste võimalik vastus

Vastuseks sellele ohule soovitavad Vene analüütikud paigutada täiendavaid S-400 ja Buk-M3 õhutõrjesüsteeme erinevatesse Venemaa piirkondadesse. Nad rõhutavad vajadust paigaldada igasse õhutõrjedivisjoni 38,8 meetri kõrgused 40V6MD madala kõrgusega sihtmärkide tuvastamise tornid. Lisaks soovitatakse paigutada nendele tornidele 92N6 radarvalgustid 65–70-kilomeetrise vahega, et kõrvaldada võimalikud pimedad alad, mida Neptuni raketid võiksid ära kasutada. Radarvalgus on kiirgusallikas, mille kimp, tabades võimalikku sihtmärki, peegeldub sellelt, võetakse vastu teiste radarite poolt ning matemaatiliste vahenditega tuvastatakse varjuda püüdev rakett või muu lennumasin.

Äärmiselt madala kõrgusega sihtmärkide tõrjumiseks soovitavad Vene analüütikud varustada Buk-M3 diviise täiendavate 9S36M radarvalgustitega, mis on paigaldatud spetsiaalsetele mastistruktuuridele. Samuti soovitatakse luua kõrge riskitasemega piirkondades patrullrühmad Su-30SM/2 mitmefunktsiooniliste hävitajatega, mis on varustatud R-77-1 rakettidega.

See kõik kostab ju veenvana, kuid tuleb arvestada, et Putini väe mistahes liikumisi jälgivad arvukad Ukraina luuredroonid ning Ukraina sõjaväe tegevus Vene aladel on tänaseks tegelikkuseks saanud. Venemaast on saanud seni ründajast nüüd ka end kaitsma pidav riik ja see on kulukas, süües nii närve kui raha.

Allikas: Army Recognition