/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/08/20/16301389t1hd271.jpg)
Alates 2024. aasta sügisest võib Rootsi saata oma sõjaväepersonali Ukrainasse, et toetada sealset kaitsevarustuse hankimist, hooldada annetatud varustust ja koguda lahinguväljal saadud kogemusi. See otsus on kooskõlas hiljutiste teadaannetega Ameerika Ühendriikidelt ja Prantsusmaalt, kes plaanivad samuti koolitada personali ning koguda reaalajas tagasisidet lahinguväljadelt.
Prantsusmaa on näiteks teatanud plaanist koolitada ja varustada brigaade. Rootsi valitsus on ülesandeks seadnud Kaitsevarustuse Ametile (Försvarets materielverk ehk FMV) uurida võimalust luua kohalolek Ukrainas alates 2024. aasta sügisest. See võib viia mitme Rootsi ametniku lähetamiseni Ukrainasse, kus nad pakuvad kohapealset tuge kaitsevarustuse hankimiseks, nagu teatas Rootsi kaitseminister Pål Jonson 15. augustil väljaandele Försvarssektorn Nyheter (FSN).
Rootsi on seni pakkunud Ukrainale sõjalist abi, sealhulgas 16 abiprogrammi kogusummas ligikaudu 4,166 miljardit dollarit. Annetatud varustuse hulka kuuluvad Stridsfordon 90 (Strf 90), Stridsvagn 122 (Leopard 2 tank), Archersuurtükisüsteemid ja mitmesugused tankitõrjeraketid ja täiustatud laskemoon. Uus FMV missioon hõlmab selle varustuse sooritusvõime analüüsimist ja sellest õppetundide tegemist lahingutingimustes.
Samal ajal, kui Ukraina saab sõjalist abi varustuse ja väljaõppe näol, on enamik tema liitlasi, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa, kõhkleval seisukohal oma vägede saatmise asjus Ukrainasse kohapeale. Peamiselt kardetakse konflikti eskaleerumist ja otsese vastasseisu tekkimist Venemaaga.
Rootsi valitsus tegi avalduse kohalikus meedias, et FMV rolli tugevdamine on osa valitsuse jõupingutustest Ukraina toetamise intensiivistamiseks. Rootsi ametnikud, kes eeldatavasti töötavad Rootsi saatkonnas Kiievis, keskenduvad hooldusele, varuosadele ja logistikale seoses Rootsist Ukrainale antud sõjalise abiga.
Kaitsevarustuse Amet on rõhutanud, et Rootsi peab nüüd liikuma üleliigse varustuse annetamiselt uue varustuse tootmisele, mis on spetsiaalselt mõeldud Ukrainale. See toob toetusesse kindlasti uue dünaamika. Uue varustuse tarnimise kõrval saadetakse kohale ka personal, kes tagab selle varustuse hooldamise ja varustuskindluse.
Soov koguda luureandmeid konflikti olemuse kohta on seotud tänapäeva olulise probleemiga. Ukraina sõda ja lahingutegevust kajastatakse laialdaselt videotes, mida üldsusele edastatakse; siiski pole need videod tingimata kasutatavad, sest paljud tehnoloogilise jälgimise ja doktriinilise planeerimise seisukohalt vajalikud elemendid puuduvad, näiteks kestvuse mõiste, jõu kasutamise doktriin ning paigaldamise ja roteerimise idee. Ainult kohapealne sõjaline luure suudab neid küsimusi lahendada. Lisaks läbivad need videod nende filmijate, edastajate ja jagajate kognitiivsed filtrid, mis muudab nende algallikate leidmise keeruliseks. Seetõttu kaaluvad rootslased tehnoloogilise teavitamise missiooni määramist administratsioonidele annetatud varustuse soorituse kohta Ukrainas, et välja töötada lahendusi võimalikele tehnilistele probleemidele. On aimata, et vajadus uute relvasüsteemidega koos lähetada Ukrainasse ka nende järele valvavaid Rootsi alamaid võib osaliselt tõukuda ka teadmisest, et Ukrainas on jätkuvalt ohjamata korruptsiooni. Selle riski maandamine eeldab samuti kohalolekut ning ilmselt ka sõjavarustuse annetamise või müügiga kaasas käivaid lepingupunkte, mis vajadusel sekkumist võimaldaksid.
Ametlikult seda viimast asjaolu Rootsi valitsus teemaks võtnud või muul moel sedastanud ei ole.
Allikas: Army Recognition