Prantsusmaa on näiteks teatanud plaanist koolitada ja varustada brigaade. Rootsi valitsus on ülesandeks seadnud Kaitsevarustuse Ametile (Försvarets materielverk ehk FMV) uurida võimalust luua kohalolek Ukrainas alates 2024. aasta sügisest. See võib viia mitme Rootsi ametniku lähetamiseni Ukrainasse, kus nad pakuvad kohapealset tuge kaitsevarustuse hankimiseks, nagu teatas Rootsi kaitseminister Pål Jonson 15. augustil väljaandele Försvarssektorn Nyheter (FSN).
Rootsi on seni pakkunud Ukrainale sõjalist abi, sealhulgas 16 abiprogrammi kogusummas ligikaudu 4,166 miljardit dollarit. Annetatud varustuse hulka kuuluvad Stridsfordon 90 (Strf 90), Stridsvagn 122 (Leopard 2 tank), Archersuurtükisüsteemid ja mitmesugused tankitõrjeraketid ja täiustatud laskemoon. Uus FMV missioon hõlmab selle varustuse sooritusvõime analüüsimist ja sellest õppetundide tegemist lahingutingimustes.
Samal ajal, kui Ukraina saab sõjalist abi varustuse ja väljaõppe näol, on enamik tema liitlasi, sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa, kõhkleval seisukohal oma vägede saatmise asjus Ukrainasse kohapeale. Peamiselt kardetakse konflikti eskaleerumist ja otsese vastasseisu tekkimist Venemaaga.
Rootsi valitsus tegi avalduse kohalikus meedias, et FMV rolli tugevdamine on osa valitsuse jõupingutustest Ukraina toetamise intensiivistamiseks. Rootsi ametnikud, kes eeldatavasti töötavad Rootsi saatkonnas Kiievis, keskenduvad hooldusele, varuosadele ja logistikale seoses Rootsist Ukrainale antud sõjalise abiga.
Kaitsevarustuse Amet on rõhutanud, et Rootsi peab nüüd liikuma üleliigse varustuse annetamiselt uue varustuse tootmisele, mis on spetsiaalselt mõeldud Ukrainale. See toob toetusesse kindlasti uue dünaamika. Uue varustuse tarnimise kõrval saadetakse kohale ka personal, kes tagab selle varustuse hooldamise ja varustuskindluse.