Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Uurimustöö: videomängud aitasid koroonaajal vaimset tervist hoida

Copy
Artikli foto
Foto: pexels.com

Kuigi arvukad teadustööd väidavad vastupidist, on paljude inimeste seas siiski juurdunud atusaam, justkui mõjuksid videomängud inimestele halvasti. Hiljutine uurimustöö aga väitis, et just mängud aitasid koroonaajal inimeste vaimset tervist halvimast päästa.

Uurimus viidi läbi Jaapanis alates 2020. aasta detsembrist kuni 2022. aasta märtsini (Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt kestis koroonapandeemia 2020. aasta märtsist 2023. aasta maini).

Teadlased leidsid, et ainuüksi mängukonsooli omamine suurendab rahulolu eluga ning vähendab psühholoogilist stressi. 

Psühholoog Andrew Przybylski on antud uurimustöö leiud esimene samm mängude ja vaimse tervise hüvede vahelise põhjusliku seose näitamise suunas.

Siiski tasub mehe sõnul märkida, et nüüd on vajalik sarnase katse läbiviimine neutraalsetest tingimustes – koroonapandeemia ajal oli inimeste vaimne tervis juba eos kehvemas seisus ning muude tegevustega tegelemiseks oli vähem võimalusi.

Mängurite elu läks paremaks

Maailmas on üle 3 miljardi mänguri ning pandeemia ajal kerkis see number veelgi. Jaapanis tõi see endaga kaasa mängukonsoolide (PlayStation 5 ja Nintendo Switch) puuduse, mistõttu tutvustati klientidele loteriisüsteemi.

Sellega valiti suvaliselt välja inimesed, kes said endale õiguse mängukonsooli osta.

Uurimustöö tegijad keskendusid 8192 inimesele vanuses 10 kuni 69, kes olid kõik kõnealusest loteriist osa võtnud. Nad kogusid infot nende vaimse tervise, videomängude omamise ja sotsiaaldemograafiliste omaduste kohta.

Teadlased saatsid osalejatele viis küsitlusvooru, mis sisaldasid kahte kontrollnimekirja, mis mõõtsid psühholoogilist stressi ja eluga rahulolu. Osalejatelt küsiti ka, kas nad on viimase 30 päeva jooksul videomänge mänginud ning kui jah, siis kui kaua.

Osalejad, kes said võimaluse osta Switchi või PS5 konsooli, kogesid psühholoogilise stressi langust ja olid eluga rohkem rahul kui vastajad, kellele fortuuna ei naeratanud.

Huvitaval kombel erinesid tulevused ka platvormide vahel. PlayStation 5 puhul olid suurimad kasusaajad mehed ja lasteta leibkonnad. Nintendo Switch mõjutas positiivselt aga enim peresid ja vähekogenumaid mängureid.

Eluga rahulolu suurenes aga olenemata konsoolist ning vaimne tervis paranes iga lisatunniga päevas.

Siiski vähenesid need positiivsed mõjud mängurite seas, kes mängisid rohkem kui kolm tundi päevas. See viitab asjaolule, et pikk mänguaeg ei too automaatselt kaasa vaimse tervise edasist paranemist.

Allikas: Nature

Tagasi üles