/nginx/o/2024/08/21/16305251t1hef44.jpg)
Viimase 30 aasta jooksul on Hiina oma mereväge oluliselt arendanud ja kujundanud sellest maailma suurima laevastiku nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi poolest. Hiina rahvavabastusarmee merevägi (People's Liberation Army Navy ehk PLAN) on praegu keskne mure USA kaitseplaneerijatele, kuna selle laienemise ja moderniseerimise strateegilised eesmärgid mõjutavad otseselt USA mereväe võimekust.
Hiina mereväe moderniseerimine algas tõsiselt 1990. aastate alguses. 2024. aastaks on Hiina rahvavabastusarmee mereväel üle 370 lahingulaeva, sealhulgas lennukikandjad, allveelaevad ja suured pealveelaevad. Selle arengu jätkumist prognoositakse ka tulevikus, ulatudes 2025. aastaks 395 ja 2030. aastaks 435 laevani.
Hiina mereväe laienemist juhib mitu strateegilist eesmärki. Esiteks püüdleb Hiina piirkondliku domineerimise poole, eriti lähipiirkondades, nagu Lõuna-Hiina meri. Teiseks soovib Hiina luua globaalse kohaloleku, laiendades oma operatsioonilist haaret Vaikses ookeanis, India ookeanis ja kaugemalgi. Kolmandaks arendab Hiina võimekusi, mida võiks kasutada Taiwani küsimuse lahendamisel sõjaliselt, kui see peaks osutuma vajalikuks. Lisaks keskendub Hiina heidutusjõu loomisele, mis suudaks viivitada või takistada USA sekkumist piirkondlikesse konfliktidesse, kasutades juurdepääsu tõkestamise ning merealade keelustamise (Anti-Access/Area Denial ehk A2/AD) strateegiaid.
Hiina on teinud märkimisväärseid edusamme tipptasemel sõjatehnoloogia omandamisel. Anti-Ship Ballistic Missiles (ASBM) ehk laevadevastaste ballistiliste rakettide, nagu DF-21D ja DF-26, arendamine kujutab USA mereväele tõsist ohtu, võimaldades Hiinal sihtida laevu suurte vahemaade tagant. Lisaks on Hiina allveelaevade ja pealveelaevade moderniseerimine, sealhulgas kaasaegsete relvasüsteemide integreerimine, oluliselt tõstnud PLANi lahinguvõimekust. Hiina juhtimis-, kontrolli-, side-, luure- ja jälgimissüsteemide (C4ISR) täiustamine on samuti parandanud PLANi operatiivset tõhusust.
Kuigi Hiina rahvavabastusarmee merevägi on laevade arvult ületanud USA mereväe, näitab põhjalikum võrdlus olulisi erinevusi võimekustes. USA merevägi säilitab selge eelise tuumaenergia jõul töötavate lennukikandjate poolest, mis on kriitilise tähtsusega globaalse jõu kasutamisel – selliseid laevu saab viia mistahes maailmamere osadesse. Kuigi Hiina suurendab oma tuuma- ja diiselelektriliste allveelaevade laevastikku, juhib USA endiselt tuumaenergia jõul töötavate ründeallveelaevade osas. Hiina keskendumine kaasaegsete hävitajate ja fregattide ehitamisele on vähendanud kvaliteedilõhet USA mereväega, kuid erinevused püsivad.
Hiina merevägi on lähipiirkondades võimas, kuid selle globaalne jõuvõimekus on alles arenemisjärgus. USA merevägi säilitab ülekaalu globaalses kohalolekus ja jõu projitseerimises, mida toetab baaside ja liitlassuhete võrgustik kogu maailmas.
Hiina laevaehitusvõimekus, mis ületab kaugelt USA oma, on USA kaitseplaneerijate jaoks suur murekoht. See tööstuslik eelis võimaldab Hiinal kiiresti laiendada ja moderniseerida oma laevastikku, et vähendada USA mereväe üleolekut.
Vastuseks Hiina mereväe ülesehitamisele on USA merevägi teinud mitmeid strateegilisi kohandusi. Nende hulka kuulub rohkemate USA mereväeresursside nihutamine Indo-Vaikse ookeani piirkonda, mida tuntakse ka kui «Vaikse ookeani tasakaalustamist», samuti kiirendatud moderniseerimisprogrammid, mis keskenduvad uutele tehnoloogiatele, nagu mehitamata süsteemid ja järgmise põlvkonna relvad. USA on ka tugevdanud mereväekoostööd Indo-Vaikse ookeani piirkonna liitlastega, nagu Jaapan ja Austraalia, et tasakaalustada Hiina kasvavat mõju.
Mitmed väljakutsed raskendavad USA vastust Hiina mereväe kasvule. Nende hulka kuuluvad eelarvepiirangud, mis võivad piirata mereväe laienemist, vajadus pidada sammu Hiinaga tehnoloogilistes edusammudes, näiteks hüperhelikiirusega tehnoloogiate ja tehisintellekti valdkonnas, ning vajadus elavdada USA laevaehitustööstust, et konkureerida Hiina suure tootmisvõimekusega.
Allikas: Army Recognition
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)