:format(webp)/nginx/o/2024/08/27/16317565t1h2a0a.jpg)
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas nädalavahetusel oma riiklikus pöördumises uue, kodumaal välja töötatud kaugmaaraketidrooni valmimisest. Seda uut relva, mille nimeks on pandud Paljanõtsja (mis on sama nimega, nagu Ukraina traditsiooniline leib), arendati välja väidetavalt vähem kui 18 kuuga.
Ukraina traditsioonilise leivapätsiga seoses on levinud legend sõja algusaegadest: sõna «paljanõtsja» hääldamise järgi olevat tuvastatud Ukrainas Vene spioone, kuna keeleliste iseärasuste tõttu ei saa idanaabrid sellega õigesti hakkama. Seega tegemist on igati sobiva nimega Venemaa suunas saadetavale kiirele ja kaugele raketidroonile.
Uue relva lennuulatus on esialgse napi info järgi, mis avaldatud, piisav, et jõuda Venemaa territooriumil asuvate lennuväljadeni, mis on Ukraina jaoks olulised sõjalised sihtmärgid. Väidetavalt kasutati seda uut relva esmakordselt laupäeval, 24. augustil, mis langeb kokku Ukraina iseseisvuspäevaga.
Kuna tegemist on väga salajase relvaga, pole seni avaldatud pea üldse mingeid tehnilisi üksikasju, välja arvatud mõned 3D-pildid ja arvutirenderdused. Samuti pole teada, kui palju neid droone Ukraina on ehitanud või kui suurel hulgal plaanib tulevikus tootma hakata.
Teadaolevalt on uus droon Paljanõtsja võimeline tabama umbes paarikümmet Ukrainale lähemal asuvat Venemaa suuremat sõjalist objekti. Lennuvahend lastakse välja maapealsest stardiseadmest ja see on varustatud turboreaktiivmootoritega. Lisaks väidetakse, et selle relva maksumus on palju väiksem kui tavapärastel kaugmaarakettidel.
/nginx/o/2024/08/27/16317630t1h2cc5.jpg)
Zelenskõi teatas Facebookis, et kahe ja poole aasta jooksul on Venemaa Ukrainat rünnanud umbes kümne tuhande erinevat tüüpi raketiga ja üle 33 000 tiibraketiga. Rünnakute peatamiseks Ukraina linnade vastu tuleb nüüd sihikule võtta relvade kandjad – Venemaa lennukid, mis asuvad sõjaväelennuväljadel.
President rõhutas oma pühapäevases kõnes: «Eile toimus meie uue relva – Ukraina kaugmaa raketidrooni Paljanõtsja – esimene edukas lahingukasutus. See on loodud, et hävitada vaenlase ründepotentsiaal. Nende droonide tootmine kasvab, nagu on kasvanud meie kaugmaa ründedroonide tootmine, mille tõhusust me peaaegu iga päev näeme.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
In the two and a half years of full-scale war, Russia has launched about 10,000 missiles of various types and more than 33,000 glide bombs at Ukraine. Stopping attacks on our cities can be achieved by targeting the carriers of this weaponry—Russian aircraft stationer at military… pic.twitter.com/mzisamRWd8
— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) August 25, 2024Uus raketidroon on välja töötatud osana Ukraina uuest algatusest, mille eesmärk on edendada kodumaist droonide teadus- ja arendustegevust. Selle raames antakse toetusi eraettevõtetele, suurendatakse riigile kuuluvate disainibüroode rahastamist ja vähendatakse valdkonna reguleerimist.
Värskelt arendatud relv on sündinud Ukraina otsesest vajadusest, kuna välismaalt tarnitud relvi ei tohi vabalt kasutada Venemaa territooriumi sihtmärkide vastu. Nüüd annab see areng Ukrainale võimaluse end kaitsta, ületades samal ajal välismaiste varustajate kehtestatud piirangud.
/nginx/o/2024/08/27/16317481t1hfeb5.jpg)
President Zelenskõi kinnitas kõnes, et Paljanõtsjat on kasutatud esimest korda Venemaa sõjaliste positsioonide ründamiseks Ukraina iseseisvuspäeva tähistamise ajal, kirjutab Kyiv Independent.
Zelenskõi kirjeldas seda kui murrangulist relva, öeldes: «Venemaal on väga raske isegi hääldada seda, mis neid tabas. Seda drooni on ka raske tõrjuda, kuid väga lihtne mõista, miks see on saadetud.»
Avaldatud videos mainitakse, et Paljanõtsja kohta on peaaegu kõik andmed salastatud, kuid mõned uued üksikasjad on siiski avaldatud. Teada on, et võimsa reaktiivmootoriga relva on Venemaal vaja hakata ka kaugel sisemaal tõrjuma kallite õhutõrjesüsteemidega, mis on suures osas veetud rinde lähedale. Samuti mainib United24 oma videos, et droon on varustatud satelliidiühendustega ja maapealse navigatsiooniga, olles kaitstud elektroonilise segamise eest. Raketidrooni eeliseks tavalise ees on palju suurem kiirus ja palju rohkem lõhkeainet, mida saab kauge maa taha kaasa võtta.
Reaktiivmootoriga Paljanõtsja pakub Ukraina kaitsejõududele mitmeid eeliseid, sealhulgas suuremat kiirust, tabamistäpsust ja löögijõudu, tehes sellest tõhusa relva selliste strateegiliste sihtmärkide vastu, nagu sõjaväelennuväljad, laskemoonalaod ja naftahoidlad. Samas on selle kõrgemad tootmiskulud ja keerukam tehnoloogia peamisteks piiranguteks massilisel tootmisel.
Iraani Shahed-droonid on seevastu odavamad ja lihtsamad toota, kuid nende väiksem kiirus ja nõrgem löögijõud muudavad need vähem efektiivseks suure väärtusega sihtmärkide ründamisel.
Paljanõtsja sobib paremini kiirete ja täpsete rünnakute sooritamiseks, samas kui Shahed-droonid on tõhusamad laiaulatuslikuks ja odavamaks massiründamiseks.
Raketidrooni ja sisepõlemismootoriga drooni erinevused on järgmised:
Mootoritüüp: turboreaktiivmootor vs. sisepõlemismootor, kiirus vastavalt 400–900 km/h vs. 100–200 km/h
Lennuulatus: umbes 750 km vs. 2500 km
Tabamistäpsus: kõrge (kiirem reageerimisaeg ja väiksem avastamisaken) vs. madalam (aeglasem ja droon on kergemini sihitav ka lihtsamate relvadega)
Kasutusotstarve: kiiresti oluliste sihtmärkide ründamine vs. pikamaalöögid odavama hinnaga ja massilistes kogustes
Löögijõud: kuni 500 kg lõhkelaeng vs. kuni 20 kg lõhkelaeng
Tootmiskulud: kõrgemad (keerukas tehnoloogia ja materjalid) vs. madalamad (odavad materjalid, lihtne tootmine)
Tootmismaht: väiksem (kallim ja keerulisem toota) vs. suur (lihtne ja odav masstoota)
Manööverdusvõime: väga hea vs. madal
Sarnasused: lähedasem tiibrakettidele (kiirus, tabamistäpsus) vs. sarnane tavalistele UAVdele ehk mehitamata droonidele (odav ja lihtne)