Ekspert: suurandmed ja tehisaru tungivad vältimatult kaitsetööstusesse

SensusQ juht Marko Kaseleht arvab, et enam ei saa andmete kasutamata jätmist põhjendada kommunikatsiooni aeglusega - tehisaru ajastul peab kõik käima ülikiirelt, et mitte vastasele alla jääda. Foto: SensusQ

Ühiskonna pilk on päevast päeva suunatud sõjatandritele, kus tehnoloogia ja strateegia kohtuvad elu ja surma küsimustes. Selle tulemusel kasvab kaitsevaldkonnas vajadus leida lahendusi, mis suurendaksid tõhusust ning vähendaksid lahinguväljal inimkaotuste hulka. Mida aeg edasi, seda olulisemaks muutub selle eesmärgi saavutamisel tehnoloogia. Ja mitte iga tehnoloogia, vaid aina enam just andmetehnoloogia ja big data ehk suurandmed. Ometi on andmed ja andmepõhised otsused midagi, mis avalikust diskussioonist tihti kõrvale jäävad.

Andmed tunduvad paljude jaoks abstraktsed, ent ometi saadavad nad meid kõikjal. Viimaste näitajate põhjal on ainuüksi täna erinevatesse paikadesse talletatud üle 120 zettabaidi (triljoni gigabaidi) andmekilde. Samas on sõnapaar big data aastate jooksul omandanud pigem negatiivse maine.

Suurandmeid seostatakse sotsiaalmeedia suunatud reklaamidega, mis püüavad meile pidevalt midagi müüa; algoritmidega, mis üritavad süvendada meie sõltuvusi ja maksimeerida ekraaniaega ning suurkorporatsioonidega, mis väärkasutavad ja/või lekitavad meie isiklikke andmeid. Aga igal mündil on kaks poolt.

Kui veel mõnda aega tagasi olidki andmed kasutusel eelkõige turundustööriistana, siis iga mööduva päevaga on neist pigem saamas otsustustööriistad. Ja seda ei kuskil mujal rohkem kui kaitsetööstuses.

«Kui varem võis suurandmete kasutamata jätmise välja vabandada infopaljususe ning aeglase kommunikatsiooniga, siis tehisintellekti tulekuga on kõik muutunud.»

Täna näeme, kuidas sõda ei toimu ainult rindel, vaid aina enam ka virtuaalkeskkondades. Informatsioonil, mida ammutatakse muu hulgas suurandmetest, on järjest enam kaalu: traditsioonilise sõjapidamise kõrvale on tõusnud infosõda ja militaartegevustesse on lisandunud C4ISR süsteem* – lähenemine, mis aitab koordineerida ja juhtida operatsioone, ühendades side- ja arvutisüsteemid, luure, seire ning andmete kogumise – ning tehisintellekt, mis sorteerib informatsioonitulvast välja vajaliku ja olulise.

Ainus viis, kuidas vastane üle trumbata, on olla temast samm eespool. Just seda aitavadki suurandmed teha.

Kiirus kui relv

Olukorras, kus iga sekund on määrava tähtsusega, on kiirete ja informeeritud operatiivsete otsuste langetamine hinnalisim valuuta.

Kui varem võis suurandmete kasutamata jätmise välja vabandada infopaljususe ning aeglase kommunikatsiooniga, siis tehisintellekti tulekuga on kõik muutunud: suurandmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise protsess on niivõrd suures osas teistmoodi, et mõistlikule andmete kasutamisele vilistamine on muutunud vastuvõetamatuks.

Seda eriti arvestades, et andmetega läbisaamiseks ei pea enam ammu ühelgi otsustustasandil tiimis hoidma inimest, kes oleks läbi ja lõhki andmeekspert.

«Suurandmed ja tehisaru on järjest enam leidmas teed otse rindele – kasvõi näiteks Ukrainas.»

Kasuks tuleb see muidugi, aga ressursinappuse korral suudavad tänased tööriistad pakkuda paljut, mille kallal töötades kulus veel aastate eest kümnetel inimestel sadu töötunde. Tehisintellekt leiab andmete hulgast ise erinevaid allikaid, aitab tuvastada mustreid ja trende ning loob olukorrast ja selle arengust terviklikuma üldpildi.

Turul konkureerivad süsteemid suudavad pakkuda juba üsnagi ulmelisi kiiruseid, aidates otsustusprotsesse sageli enam kui kolmandiku võrra kiiremaks muuta, viia otsuste tegemise aja millisekunditeni ning tagada kriitilise eelise.

See on eelis, mis päästab elusid, masinaparki ja positsioone. See näitab selgelt, et tehisintellektil ja suurandmetel on kanda fundamentaalne roll tänapäevases sõjapidamises ning saavutatud on uus ja strateegilisem tase planeerimises.

Aga mitte ainult. Kuigi suurandmed ja tehisaru on järjest enam leidmas teed otse rindele – kasvõi näiteks Ukrainas, kus on juba mõnda aega kasutatud SensusQ tööriista – siis ei tähenda see, et need oleks mujalgi sektorites vähemoluliseks muutunud.

See on meeletu äri

Prognooside põhjal kulutavad ettevõtted ja organisatsioonid käesoleva aasta lõpuks kokku umbes 84 miljardit dollarit suurandmete lahenduste ja tehnoloogiate arendamisele, ostmisele ja kasutamisele.

Näiteks rakendatakse tehisintellekti kaitsemeetmena küberkaitsevaldkonnas, et tuvastada ja neutraliseerida ohud veel enne, kui need jõuavad kahjustada kriitilisi süsteeme või taristut. Monitoorides mahukaid andmevooge ja tuvastades ebatavalisi tegevusi, õpib AI pidevalt ja kiiresti, mistõttu on ka süsteemide reaktsiooniajad üürikesed.

On selge, et tehisintellekti ja suurandmete maksimaalsel tasemel rakendamine ja juurutamine nõuab olulisi investeeringuid – mis on moodsate «karbitoodete» turule jõudmisega küll üksjagu vähenenud – kuid see on investeering, mis maksab koheseid dividende.

Iga kasutamata võimalus võib võrduda kalli alternatiivkuluga, mille tagajärjena võivad väed kaotada lahinguväljal personali ja tehnikaid, ettevõtted kriitilisi andmeid ja klientide usalduse. 2024. aasta seisuga on 91 protsenti suurorganisatsioonidest avaldanud, et investeerivad kas suurandmetesse või tehisintellekti. Viimase panus võib tunduda paberil marginaalsena, kuid reaalsuses on see samm edasi ning eluliselt-äriliselt oluline. See näitab selgelt, et mõistetakse, millise kaaluga saab andmete (mitte)kättesaadavus olla.

Innovatsiooni vältimine või selle edasilükkamine kingib vastastele ja konkurentidele ülekaalu saavutamise võimaluse. Nõnda ei valmista ka suurt imestust, et AI-sektori väärtusele prognoositakse ainuüksi militaartööstuses tugevat kasvu: kui 2023. aastal oli valdkonna väärtus 7,95 miljardit USA dollarit, siis prognoosi järgi võib see kasvada 2032. aastaks 21,56 miljardi dollarini.

Maailmaga, kus tehisintellekt ja suurandmed mõjutavad ühiskonna käekäiku, tuleb silmitsi seista, sest homsed võitjad lahinguväljal on need, kes suudavad suurandmeid kõige tõhusamalt rakendada.

*Mis on C4ISR?

C4ISR on lühend, mis tähistab sõjatööstuses ja militaarplaneerimises uut üliolulist kontseptsiooni, mis katab järgmisi komponente.

• Command (C1) - juhtimine: otsuste tegemise protsess ja nende käskluste edasiandmine.
• Control (C2) - kontroll: käskude täitmise jälgimine ja suunamine.
• Communications (C3) - kommunikatsioon: teabe vahetus eri osapoolte vahel, et tagada ühine arusaam ja koordineeritud tegevus.
• Computers (C4) - arvutid: tehnoloogia ja süsteemid, mis toetavad andmetöötlust ja informatsiooni haldamist.
• Intelligence (I) - luure: passiivne teabe kogumine ja analüüs, et toetada otsuste tegemist.
• Surveillance (S) - seire: pidev jälgimine ja andmete kogumine kindlate piirkondade, objektide või tegevuste kohta.
• Reconnaissance (R) - luuretegevus: aktiivne teabe kogumine vaenlase, lahinguvälja või muude strateegiliste sihtmärkide kohta.

Kokkuvõttes tähendab C4ISR ühendatud süsteemi ja protsesside kogumit, mis aitab sõjalistel juhtidel juhtida, kontrollida, suhelda ja teha teadlikke kiireid otsuseid operatiivtandril, tuginedes täpsele ja ajakohasele teabele.