Selle aasta alguses allkirjastas Rootsi Kaitsematerjalide Administratsioon (FMV) lepingu Saabi ja GKN Aerospace'iga, et edasi arendada tulevasi hävitajate kontseptsioone. Leping sätestab, et Saab peab 2025. aasta lõpuks esitama demolennuki joonised, mitte täiemahulist prototüüpi. See demonstratsioonlennuk peaks andma olulisi andmeid uue lahingulennukite süsteemi arendamiseks. Saab tegeleb ka teadusuuringutega täiustatud materjalide, tehisintellekti ja peitetehnoloogiate vallas, koostöös Rootsi Kaitsematerjalide Ameti, Rootsi relvajõudude ja GKN Aerospace'iga.
Need tegevused kajastavad Saabi ja GKN Aerospace'i jätkuvaid jõupingutusi, et uute tehnoloogiate uurimise ja strateegilise partnerluse kaudu rahuldada Rootsi kaitsevõimekuse vajadusi. Saab on kutsunud üles tegema otsust uute lennukite kohta enne 2030. aastat, hoiatades, et viivitused võivad kahjustada Rootsi võimekust reageerida tehnoloogilistele muutustele ja arengutele kaitsesektoris. Selles kontekstis on Rootsi relvajõud alustanud protsessi, et asendada JAS Gripen, mis peaks siiski jääma teenistusse kuni 2050–2060. Otsust on oodata umbes 2030. aasta paiku, kui Rootsi kaalub, kas arendada omaenda hävitajat, teha koostööd teiste riikidega või osta olemasolev mudel välismaalt.
Otsuse muudab keerulisemaks see, et kõik Rootsi NATO-naabrid – Soome, Taani ja Norra – on otsustanud osta Ameerika F-35 hävituslennukeid, mis on kaasa toonud märkimisväärseid kulusid. Näiteks Norra F-35 hinnangulised elutsüklikulud olid algselt ligikaudu 28,9 miljardit eurot, kuigi Norra riigikontroll on seda summat kahtluse alla seadnud. «Välismaise lennuki ostmine võib avaldada märkimisväärset mõju Saabile, eriti selle Linköpingis asuvale lennundusdivisjonile, kus töötab 6000 inimest. See potentsiaalne mõju on oluline tegur, kuna otsus ei mõjuta mitte ainult sõjalisi vajadusi, vaid ka laiemat ühiskondlikku ja tööstuslikku perspektiivi,» märkis Rootsi armee endine juht, kindralmajor Karl Engelbrektson.
Rootsis keskenduvad arutelud üha enam võimalike autonoomsete võimekuste lisamisele tulevastesse lahingulennukitesse. Arutluse all on kontseptsioonid, mis hõlmavad väiksemaid mehitamata sõidukeid, mis võiksid aidata mehitatud lennukeid, või suuremaid, täielikult mehitamata lahingusüsteeme. Need süsteemid töötaksid võrgustikena, ühendades satelliite, laevu ja muid sõjalisi varasid, võimaldades kiiret info jagamist ja koordineeritud reageerimist ohtudele. Kuigi pole veel selge, millise tee Rootsi lõpuks valib, on kaitseminister Pål Jonson vihjanud, et rahvusvaheline koostöö on vajalik, kuigi selle täpne vorm pole veel kindlaks määratud.