Kogu riigis on Ameerika Ühendriikide politsei hakanud omaks võtma tehisintellekti koostatud politseiraporteid. Associated Pressi (AP) andmetel on eksperdid selle suundumuse suhtes siiski ettevaatlikud ja hoiatavad võimalike suurte ohtude eest.
KÕHE ⟩ USAs hakkab politsei kasutama tehisaru, mis võib inimese vangi saata
Oklahoma City politseiseersant Matt Gilmore ja tema teenistuskoer Gunner otsisid hiljuti kahtlusaluseid ligi tund aega. Tavaliselt veedaks Gilmore pärast sellise otsingu lõppu veel 30–45 minutit arvutis juhtumi raportit kirjutades, avaldas AP. Seekord lasi ta aga esimese mustandi kirjutada hoopis tehisintellektil.
Tehisaru põhine tööriist koostas raporti kõigest mõne sekundiga, kasutades selleks Gilmore’i kehakaamera salvestusi. Gilmore kommenteeris, et raport oli parem kui tema enda kirjutatud, 100 protsenti täpne ja sujuva keelekasutusega. Lisaks kajastas see fakti, mida ta ise ei olnud patrullis olles märganud – teine ohvitser mainis kahtlusaluste auto värvi.
Oklahoma City politseiosakond on üks väheseid, mis katsetab tehisaru juturobotitega, et koostada intsidendiaruannete esialgseid versioone. Politseinikud, kes on tööriista kasutanud, on selle suhtes entusiastlikud just aja kokkuhoiu tõttu, samas kui prokurörid, politsei järelevalvajad ja õigusteadlased on sügavas mures, kuidas see võib mõjutada kriminaalõiguse süsteemi põhidokumente, mis võivad edaspidi määrata, kes süüdi mõistetakse ja vangi pannakse.
Sellise tehisintellekti tööriista, mida nimetatakse Draft One’iks, kuulutas aprillis välja politseitehnoloogia ettevõte Axon.
See firma on tuntud ka taserite ja muude relvade tootjana ning väidab, et tehisintellekti programm kasutab OpenAI GPT-4 keelemudelit, et usaldusväärselt koostada politseiraporteid kehakaamerate helisalvestiste põhjal. Axon on turundanud seda kui suurt tootlikkuse tõstjat, mis vähendab politseinike jaoks raportite koostamise aega.
Axoni tegevjuht Rick Smith ütles Forbesile, et kui politseinik veedab pool oma päevast aruandeid kirjutades ja kui suudame seda aega kaks korda vähendada, siis on kokkuvõttes võimalik vabastada 25 protsenti politseiniku ajast, et ta saaks rohkem patrullida.
Siiski on politseiraportid tundlikumad kui tavalised e-kirjad ja generatiivne AI on tuntud oma kalduvuse poolest nn hallutsinatsioonideks – see tähendab vigade või valeandmete loomist, mis on sünteetiliste tekstide puhul tavalised.
Vaatamata sellele on mitmed USA politseiosakonnad Colorado, Indiana ja Oklahoma osariikides hakanud Draft One'i tööriista innukalt testima. Mõned politseiosakonnad lubavad seda kasutada kõigi juhtumite puhul ja mitte ainult väiksemate intsidentide jaoks. Eksperdid on aga mures selle tagajärgede pärast, kuna politseiraport mängib olulist rolli uurimis- ja õigusprotsessides.
Ameerika ülikooli õigusteadlane Andrew Ferguson, kes on kirjutanud esimese õigusliku ülevaate AI-põhistest politseiraportidest, väljendas muret, et automatiseerimine ja tehnoloogia lihtsus võivad panna politseinikud olema oma kirjutistes vähem hoolikad.
Axon on aga kaitsnud oma tööriista tõhusust: ettevõtte AI-tootejuht Noah Spitzer-Williams selgitas, et neil on rohkem «nuppe ja valikuid» kui tavakasutajal ning nad on GPT-4 nn loovuse nupu maha keeranud, et vähendada Draft One'i kalduvust «liialdada või hallutsineerida», nagu seda teeb tavaline ChatGPT.
Kuid hoolimata nendest kohandustest jäävad paljud juriidilised ja eetilised küsimused vastuseta, kirjutab Futurism. Tõhus politseitöö keskendub inimlikkusele ja kui seda hakatakse järk-järgult asendama automatiseeritud tööriistadega, tuleb avalikult arutada, mis võib selle protsessi käigus kaotsi minna. See hõlmab ka inimelusid – paljud on juba kannatanud, kuna veel mitte täielikult välja töötatud tehisintellekti programmid on sisse viidud õiguskaitse uurimistesse.
Ferguson rõhutas oma ülevaates, et lahtine küsimus on, kuidas tehisarul põhineva kahtlustuse kasutamine võib moonutada õigusliku süsteemi alustalasid, mis sõltuvad tagasihoidliku masina koostatud politseiraportist.