Floridas testiti uut hüperhelikiirusel raketti, tulemuste suhtes jäädi kidakeelseks

Kaheraudne hüperhelikiirusel relva transpordi- ja laskeseade. Mida sellisega Floridas tehti ja kas tehti, pole täpselt teada. Foto: Chandler Coats / USA Armee

USA armee ja merevägi on hiljuti Floridas Cape Canaverali kosmosejõudude jaamas testinud uut hüperhelikiirusel kaugrelva, kuid pole selge, kas test oli edukas või kas üldse toimus edukas raketi väljalaskmine.

Hiljutine hüperhelikiirusrelva test Floridas võib tõstatada küsimusi selle olulise relvasüsteemi valmisoleku kohta, kuna USA on Venemaast ja Hiinast ülikiirelt lendavate rakettide arendamisel veidi maha jäänud.

USA on oluliselt maha jäänud Venemaast, mis on Ukrainas lahingutes tegelikult juba kasutanud hüperhelikiirusega rakette, kirjutab New Atlas. Kuid osaliselt on sabas sörkimise põhjus ka selles, et Ameerika insenerid otsivad midagi perfektsionistlikku. Seal, kus teised kiirustavad neid süsteeme võimalikult kiiresti kasutusele võtma, eelistavad USA sõjaväelased keskenduda nende viimistlemisele ja nende ühendamisele olemasolevate relvajõududega.

Testitud relvasüsteemiks peetakse tumeda kotka (Dark Eagle) maapõhist hüperhelikiirusrelva, mis on arendatud koostöös mereväega, kirjutab War Zone. Kuid ametnikud ei ole avaldanud täpseid üksikasju, sealhulgas seda, kas test üldse õnnestus.

«Tumedat kotkast» kimbutavad viivitused ja probleemid

USA armee on hilinenud oma Dark Eagle'i ehk «Tumeda kotka» relvasüsteemi kasutuselevõtuga umbes aasta võrra ja püüab seda nüüd tasa teha järgmise kahe kuu jooksul.

Hüperhelikiirusel relva arendus on venima jäänud ning üheks arvatavaks põhjuseks on see, insenerid ajavad taga täiuslikkust. Foto: USA armee

Eelmisel aastal katkestati kolm relva testimist ning on siiamaani selgusetu, kas hiljutine katse Cape Canaveralis oli edukas. Juunis teatas Pentagon, et hüperhelikiirusega raketi testimine õnnestus. Seda raketti kasutatakse nii Dark Eagle’i kui ka mereväe keskmaaraketisüsteemis (Intermediate Range Conventional Prompt Strike ehk IRCPS). Kuid seni pole teadaolevalt toimunud täies ulatuses lõplikku testimist, mis hõlmaks kõiki süsteemiosasid.

Katse üksikasjad jäävad hämaraks

Testi kohta on avaldatud vähe teavet, kirjutavad erinevad militaartehnoloogia väljaanded, kellele kaitseametnikud küll teatasid, et see oli oluline verstapost hüperhelikiirusrelvade arendamisel ja et kogutud andmed aitavad süsteemi edasisel täiustamisel. Kuid mis täpselt toimus, pole avalikustatud. 

🇺🇸🚀 LRHW/Dark Eagle Hypersonic Test 🚀

Here we go, today is the big day for the US Army and Lockheed Martin teams ! 🤞

HALO51 and 53 are currently on their way to their designated flying area in order to track hypersonic glide vehicle glide & dive phases.

Launch ~15:00 UTC https://t.co/vg7N2sL0Ok pic.twitter.com/sdfJWdn0Iv

— Etienne Marcuz (@M51_4ever) July 25, 2024

Mitmed allikad viitavad sellele, et katse leidis aset 25. juulil, kui mitmed lennukid, sealhulgas USA mereväe NP-3D raketi jälgimisõhusõiduk, NASA kõrgelennuline WB-57F uurimislennuk ja spetsiaalselt modifitseeritud HALO Gulfstreami ärilennukid osalesid mingis katses.

Kuigi üldiselt arvatakse, et katsetati Dark Eagle'i relvasüsteemi, pole sedagi ametlikult kinnitatud. Seda tuntakse ka nime all LRHW (Long Range Hypersonic Weapon) ning see on ainus teadaolev ühine hüperhelikiirusrelva programm, mida arendavad koos armee ja merevägi alates 2019. aastast. Mereväe IRCPS-komponent integreeritakse kolmele Zumwalt-klassi varghävitajale ja tulevastele Block V Virginia klassi allveelaevadele.

Relva omadused ja võimalikud probleemid

Hüperhelikiirusrelvad kasutavad raketimootorit, mis viib liugkeha hüperhelikiiruseni ja seejärel liigub see ise sihtmärgi suunas, saavutades kiiruse üle Mach 5 (viiekordne helikiirus). Kaitseametnike sõnul võib relva maksimaalne kiirus ulatuda Mach 17-ni ja lennukaugus võib ületada 2775 kilomeetrit. Vihjed viitavad sellele, et hiljutine katse võis toimuda vahemikus 3400 kuni 4500 kilomeetrit, mainib War Zone.

Vaatamata relvasüsteemi arendamise jätkumisele jääb Dark Eagle'i ja IRCPSi tulevane kasutuselevõtt ebaselgeks. Eelmisel aastal katkestati kolm sellise relvasüsteemi testimist tehniliste probleemide tõttu, mida seostati peamiselt maapealse stardiseadmega. Kuigi juunis toimunud test Hawaii saartel oli edukas, jääb endiselt ebaselgeks, kas hüperhelikiirusrelvade süsteemid on valmis operatiivseks kasutamiseks armee seatud tähtajaks selle aasta septembris.

USA sõjavägi seisab seega jätkuvalt silmitsi väljakutsetega, mis võivad mõjutada hüperhelikiirusrelvade arendamise ja kasutuselevõtu ajakava. Hiljutine test Floridas pigem tekitab küsimusi kui annab kinnitust uue relva valmimise kohta, mis teistel on juba olemas. Dark Eagle võib veel vajada olulisi parandusi, enne kui täielikult kasutusele võetakse.